Oh neid traditsioone küll...neid on nii palju, toredaid ja mitte nii väga vahvaid....kuid ometi on nad meil olemas....
Meil on naabritega selline ülimalt vahva traditsioon Jõulude ajal peredega koos istuda, nautida head sööki-jooki, lobiseda-mängida lauamänge ja tunda elust mõnu.
Eelmisel aastal tegime seda natuke teisiti, kogu üritus algas kooskokkamisega, et üks perenaine kogu toidutegemise koormat üksi ei peaks kandma. Igati vahva üritus oli, eks näis, mis sel aastal välja tuleb....
Juba mitu päeva on mind painanud keeksiisu. Täna oli põhjust muude kiirete tegemiste vahel üks kiire keeksitegu ka toimetada. Retsepti võtsin raamatust "Lämpimiä leivontahetkiä". Algne retsept on kirsikeeks, kuna ma kapist kirsikompotti ei leidnud, mugandasin retsepti virsikukeeksiks.
250g võid
2,5 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni riivitud koor
2 spl kompotivedelikku või koort
1 dl virsikuid
2 tl küpsetuspulbrit
4,5 dl jahu
Vahustasin või ja suhkru, lisasin ükshaaval munad, vahustamist jätkates. Lõpuks lisasin kõik ülejäänud ained. Kalla taigen keeksivormi ja küpseta 175-kraadi juures tunnike.
Täna tegin sellest kogusest kaks 25cm pikkust keeksi. Olen täheldanud, et keeks tuleb oluliselt mahlasem kui küpsemise ajal on ahjus ka väike veekausike.
Ühe keeksi viisin külakostiks sõbrannale, teise sõime kodus. Mõlemad kadusid laualt nagu poleks olnudki. Soovitan niisama ja ka jõululauale sobib suurepäraselt.
No comments:
Post a Comment