Monday, April 25, 2011

Kevad ja pühad



Lõpuks ometi on see valge ollus läinud ja kevad tuleb mühinal. Nii tore on jälgida värvilist õitemerd, liblikaid, sitikaid-mutukaid.





Meie kodujões on vesi parasjagu niipalju tõusnud, et päris kuiva kehaga läbi ei pääse. Eile toimus siin üks Xdream seiklussarja etapp, meile kui pealtvaatajatele oli üsna lõbus vaadata kuidas jooksjad nabani vees oma piiksu püüdsid, samal ajal kanuudega võitlust pidades. Viimased jahtisid ju ka seda sama väikest ruudukest, kust punane tuluke järgmisele punktile täpikese tegi.



Pühadeks sai seekord mune värvitud sibulakoorte ja mustsõstardega, viimased mingit eriti tugevat värvi ei tekitanud, omapärased jäid siiski.





Imelisele ilmale ei suutnud vastu panna ja köögis toimetamise plaanid jäid seekord enamuses teostamata. Avasime hoopis grillihooaja. Sai nii jogurti-mustsõstra marinaadis veiseliha kui klassikalises marinaadis lammast. Kõrvale salatit ja keedukartulit. Pilti ei jõudnudki teha, toit kadus nagu nõiaväel.

Magusaks sai paar väikest pashat tehtud, üks külakostikski viidud.





Suure Reede hommikuks tegime lapsega Nami-namis palju kiita saanud moosimusisid.


Ja ilma beseeta ei saa ju ka. Selleks puhuks sai pashateost üle jäänud munavalged väikesteks Pavlovateks meisterdatud.



Saturday, April 16, 2011

Šarlott puges jalgpalli

Nüüd võiks pikalt heietada teemal, et küll need lapsed kasvavad ikka kiiresti, eriti veel võõrad lapsed, keda näed heal juhul paar-kolm korda aastas. Eks ta nii olegi ja seda tõdeme pigem imestunult. Omad lapsed kasvavad aga minu meelest liiga kiiresti. Alles nad olid pisikesed, voldikesed siin ja seal, õppisid seda ja teist, said iseseisvamaks jne. Ühel hetkel avastad, et näe, nii pikaks sirgunud, et peagi vaatab Sinuga tõtt, ilma, et peaksid kummarduma. Varsti on käes aeg, kus hoopis Sina ise oled sunnitud pingile tõusma, et talle otse silma saaks vaadata. Natuke kurb, et see lapsepõlv nii lühike on.



Kui eelmisel aastal sai õepojale tehtud Judo tort, siis selleks aastaks on judokast olude sunnil saanud jalgpallifänn. Judotrenn on vahetatud jalgpalli vastu ja otseloomulikult sai sünnipäevaks tehtud ka vastav tort.
Sharloti põhimõttel.

Hele rullbiskviit:
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit



Tume rullbiskviit:
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
3 spl kartulijahu
1 spl kakaod
1 tl küpsetuspulbrit

Rullbiskviitide kreem:
200g Philadelphia toorjuustu
suvikõrvitsa-punasesõstramoos
vaniljet
2 dl vahukoort
maitse järgi suhkrut

Küpseta biskviidid ja valmista kreem. Immuta biskviidid vaniljepiimaga, jaota kreem heleda ja tumeda biskviidi peale ja keera mõlemad rulli. Lase külmkapis soovitavalt paar tundi seista. Lõika mõlemad võrdseteks viiludeks.

Sharloti täidis:
400 g torukohupiima
2 dl vahukoort
suhkrut
vaarikamoosi
2 spl želatiini

Vahusta vahukoor, sega omavahel kohupiim ja vaarikamoos, paisuta želatiin külmas vees ja sulata kuumaveevannil. Sega omavahel vahukoor ja kohupiima-moosi segu. Lisa želatiin ja sega hoolikalt. Lase külmkapis 20-30 minutit tarduda, kuid mitte kõvaks!

Vooderda ümar kauss toidukilega, laota põhja ja külgedele hele rullbiskviit, vala pool sharloti täidist kaussi, lao peale tume rullbiskviit, siis ülejäänud täidis ja peale veel kiht tumedat rullbiskviiti. Kata pealt toidukilega ja aseta ööks külmkappi tarretuma.

Kate:
400 g martsipani

Musta martsipani sain söetabletiga värvides, rohelise jaoks kasutasin värvilist tuhksuhkrut ja väikesed lilled said natuke kollasemaks toonitud samuti värvilise tuhksuhkru abil.



Kalla tarretunud kook alusele, kata 2 dl vahustatud vahukoorega ühtlaselt ja kata õhukeseks rullitud martsipaniga. Kogu tordi kõige keerulisemaks osaks sai seekord jalgpalli tumedate "laikude" mõõtmine-lõikamine. Algul kippusid ikka väga lapergused tulema :) Natuke rohelist muru ja väikseid lilli ja valmis ta saigi.



Väga maitsev sai, polnud liiga magus ja mis peamine, lapsed olid rahul ja kiitsid ka!

Lilla kübar



See lilla kübar on minu käes tegelikult korra juba olnud. Nüüd tegime talle uuenduskuuri ja muutsime kaunistust uhkemaks. Uskumatult raske on seda kübarat aga pildile saada nii, et tema sügavlilla toon ka sellisena fotole jääks. Päriselus on tema värv ikka kordi ilusam, siia panen ta pigem kaunistuse pärast. Et endale täpselt meelde jääks.

Esimesed algusest lõpuni...

See ilus leopardiks maskeerunud jänku on minu esimene algusest lõpuni ise tehtud jakike.





Sellest hallist naaritsast pidi alguses saama hoopis teistsugune vest, töö käigus selgus, et nahka on piisavalt ja muid abivahendeid kasutama ei peagi. Need jätame kellelegi teisele, idee on selleks korraks riiulile ootama jäetud. Lõpptulemus siis selline.



Monday, March 28, 2011

Pavlova - Lemon Curdi ja vaarikatega

Kui keha nõuab, siis peab ta seda saama. Ikka ja jälle käivad mul neelud Pavlova järele, siis kui valmis, sööd piraka tüki, võtad mõne aja pärast veel ühe.... ja siis veel ja kui otsa saab, on isu ka selleks korraks rahuldatud.
Seekord tegin väikse krutskiga, panin Lemon Curdi ka hulka.
Peab ütlema, et mulle küll maitses. Mõnusalt hapuka-magusa kooslusega ja vaarikad seal tipus...




Besee:

4 munavalget
2 dl suhkrut
2 spl sidrunimahla
1,5 spl maisitärklist

Vahusta munavalged nii, et tekiks kerged lained, lisa lusikahaaval suhkur, samal ajal vahustamist jätkates. Vahusta kuni vaht on tugev ja läikiv. Lisa sidrunimahl ja tärklis, sega kergelt läbi ja laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta eelsoojendatud 100-kraadises ahjus tunnike. Lase jahtuda.

Kate:

200 g toorjuustu
Lemon Curd
3 dl vahukoort
vaarikaid

Vahusta toorjuust sidrunikreemiga, lisa hulka suhkruga vahustatud vahukoor, ära enam mikserda vaid sega käsitsi. Laota beseekihile ja tõsta peale vaarikad.
mmmmm Head maiustamist!

Värviline pasta



Mulle kingiti üks igati vahva pastakott. Maitselt uhkem kui tavaline, kujult vägagi vahva. Lapsel oli kohe lõbus neid kujukesi ära arvata :)
Sõime esimesel päeval koos seaprae ja salatiga, teisel lambahakklihakastme ja tomati-hapukooresalatiga.

Siidine, sõltuvust tekitav kreem......Lemon Curd

Olen seda retsepti piilinud juba pikemat aega, siit ja sealt, erinevatest blogidest ja kommentaaridest, sellest kui lihtne selle tegemine tegelikult on.
Lapsena tundub kõik kuidagi keeruline ja aeganõudev, piparkoogitaigen tundus ülikeeruline, rääkimata Napoleoni põhjade küpsetamise aeganõudvast protseduurist. No ei ole ju, kõik on tegelikult imelihtne, kui vaid tahtmist jagub.

Eilse päikesega tuli soov midagi siidist ja kreemjat süüa. Kodus leidusid vajalikud komponendid ja nii ta tehtud saigi.



Tegin nii:

2 sidruni hästi peenelt riivitud koor
2 sidruni mahl
poole veriapelsini mahl
225 g suhkrut
6 munakollast
100g toasooja hakitud võid

Riivisin sidrunilt koore ja segasin suhkruga. Vispeldasin selle munakollastega. Lisasin sidruni ja apelsinimahla, segasin veel hoolega. Ajasin potis vee keema ja tõstsin segu kuumakindlas anumas poti kohale. Keerasin kuumuse keskmise peale ja vispeldasin segu kuni paksenemiseni. Aega võttis umbes 15 minutit. Tõstsin kausi potilt ja segasin hoolega hulka hakitud või. Mis purki mahtus, läks purki ja jahtunult külmkappi. See mis purki ei mahtunud, mahtus meie kõhtu.
Keda häirivad sidrunikoore tükid, see võiks kreemi enne purki panemist läbi sõela suruda. Mina seda ei teinud. Tulemus oli niigi siidine ja sõltuvust tekitav, just selline nagu ootasin.



Kes soovib, määrib saiaviilule, kes tahab, määrib koogi vahele või peale. Ainult munakollastega tehtult jääb ilus kollane, tänu sellele saab kasutada ka näiteks vahukoore lisandina tordi kaunistamisel.

Sunday, March 27, 2011

Punane kleidike...


Meie lasteaia lapsed osalesid Tallinna X laste- ja noorte teatrifestivalil "Kanutiaia Kann". Esitamisele läks õpetaja Viive kirjutatud näidend "Peegli Ülikool".
Üheks tegelaseks näidendis oli päris eakas nukk, kel aastaid üle 40-ne. Esimeseks debüüdiks sai siis meisterdatud ka väike kleidike. Kes siis ikka tahab vana, siit-sealt plekilise ja üsna väsinud moega kleiti esietendusel kanda. Mõeldud-tehtud. Laps valis kleidivärvi ja mina heegeldasin valmis. Kaunistuseks sai mõned hõbetäpid ka, et peegliteemaga kokku sobiks.
Saapad on ka minu õmmeldud, no ikka vääääga ammu, siis kui ise laps olin.



Etendus ise oli vahva ja õpetlik, tänud õpetajatele ja muidugi lastele, kes vapralt vastu pidasid!



Kõlama jäi õpetus: "Kõik mis teed, teed endale!"

Saturday, March 26, 2011

Mustika-mandlibeseekook

Kui palju me oma elus mõtleme sellele, et maailmas elab tuhandeid inimesi, kellel puudub üks meeltest?
Ilmselt mitte väga sageli... Aga võiks, lausa peaks!
Siis mõistaksime enda ümber toimuvat hoopis teistmoodi, tunneksime elust rohkem naudingut, armastaksime ennast ja veel enam teisi. Oleksime nende inimeste vastu, kes kõike tunda-näha-kuulda ei saa, palju kaastundvamad-abivalmimad...
Tehke proovi- siduge hommikul rätik silmade ümber ja toimetage oma tegemisi nii kuni õhtuni. Kuidas tundub? Kerge vist pole?
Mul "õnnestus" sel nädalal kaotada kolm meelt korraga, õigemini kaks läksid ja kolmas oli poolik. Kui Sa paned suhu toore ingverijuure või küüslauguküüne ja maitset ei tunne, korgid lahti lõhnaõlipudeli ja lõhna ei tunne, kuulad kalli inimese juttu aga selleks, et sa kuuleks, peab ta häält mitme kraadi võrra tõstma- on ikka jube tunne küll! Lisaks valutavad kõrv, põsk, hambad, pea... no lausa põrgu, ma ütleks.
Õnneks leidub häid arste, apteekreid ja rohtusid, mis meid sellest põrgust päästavad. Pikkamööda, kuid valgus juba paistab.
Mulle.
Aga neile, kes seda valgust kunagi kogeda ei saa? On ikka vaprad! Kummardus neile!
Olgem mõistvamad, hoolivamad, paremad inimesed igas mõttes.....


Mustika-mandlibeseekook



See retsept oli mul juba ammu-ammu nö ära märgitud. Beseefänn, nagu ma olen, pean ikka kõiksugu variante proovima ju.
Külmkappi oli seekord jäänud natuke muretaigent ja seega kõik sobis.
Vaja läks:

300g muretaigent
1 dl suhkrut
2 munavalget
80g purustatud mandleid
300g mustikaid

Rulli taigen ümmarguseks kettaks ja suru lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Eelküpseta 225-kraadises ahjus 8 minutit ehk kergelt pruuniks. Samal ajal vahusta munavalged, lisa vähehaaval suhkur. Siis sega ettevaatlikult hulka mandlipuru ja mustikad. Vala eelküpsetatud taignale ja küpseta 200-kraadises ahjus veel 20 minutit.
Tulemus on selline vähemagus tõeliselt mustikane amps. Ühesõnaga mõnus! Kellel soovi, võib juurde serveerida jäätist.



Algne retsept pärit siit

Sunday, March 13, 2011

Magusamast magus kausikas

Vastlakuklitest jäi üle natuke liiga palju kukli sisu, et oleks raatsinud seda ära visata. Vaja oli selle kasutamiseks midagi välja mõelda. Kapis leidus ka kohupiima, nii et mis siin ikka kui üks magus kausimagustoit.
Kihiline ikka, et oleks huvitavam.



Esimeseks kihiks tükeldasin martsipani ja panin koos kuklisisu ja veidikese piimaga köögikombaini mikserdama. Päris ühtlane see mass ei saanud aga sellest polnud õigupoolest midagi.

Teiseks kihiks oli torukohupiim vaarikatoormoosiga.

Kolmandaks vahukoor vähese suhkru ja vaniljega.

Ja nii kaks korda, ehk siis kuus kihti. Peale veel hapukaid sõstraid.



Väga magus ja kohe süües natuke liiga pärmine. Järgmisel päeval aga mõnus magusalaks, kus oma osa mängisid kihtide vahel sulanud martsipan ja hapud sõstrad.

Vastlad

Selle aasta vastlapäeva laual olid:

hernesupp



ja muidugi vastlakuklid traditsiooniliselt vahukoorega. Natuke teistmoodi ehk vaarikamoosise vahukoore ja martsipani täidisega tegin ka, neid pildile jäädvustada ei jõudnudki.



Ja vastlaliug sai mõnusalt pikk

Saturday, March 5, 2011

Kardemoni-punasõstra lasanje

Magustoidu osas läks seekord lihtsalt, idee sain siit , mugandasin nagu ikka.
Eelmisel nädalavahetusel oma sügavkülma inventuuri käigus selgus, et meil on alles väga palju punaseid sõstraid nii, et edaspidi teeme ilmselt enamus küpsetisi just neid marju kasutades. No eks näis..



Seekord kasutasin aga selliseid komponente:

9 lasanjeplaati
400 g kohupiimapastat
200 g vaniljekohupiima
200 g Vigala ricottat
3 muna
tsipa soola
2 dl vahukoort
4 dl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
kardemoni
natuke tärklist
u 400 g punaseid sõstraid
peotäis mustikaid
mandlilaaste

Sega punased sõstrad kardemoni ja tärklisega. Teises kausis sega kohupiimad ülejäänud ainetega, mina mikserdasin kuni sain sellise kreemja koostise.
Lasanjeplaadid keeda soovitavalt ükshaaval suures potis umbes minut. Pane puhtale rätikule nõrguma. Mitmekaupa keetes kleepuvad põhjad omavahel kokku ja neid omavahel lahutades võivad plaadid katki minna.
Määri lasanjevorm võiga, tõsta kolm plaati põhjaks ja vala üle kolmandiku kohupiimaga, raputa peale kiht punasesõstra-kardemonisegu, lisa veel kaks samasugust kihti. Peale raputa peotäis mustikaid ja mandlilaaste.
Küpseta 180-kraadises ahjus 50 minutit (küpsetusaeg sõltub ahjust!).
Esimese tüki sõin kuumalt, sest lihtsalt ei suutnud imeheale lõhnale vastu panna.



Hiljem sõime jahtunult ja see maitses mulle isegi veel rohkem.