Ilmselt mitte väga sageli... Aga võiks, lausa peaks!
Siis mõistaksime enda ümber toimuvat hoopis teistmoodi, tunneksime elust rohkem naudingut, armastaksime ennast ja veel enam teisi. Oleksime nende inimeste vastu, kes kõike tunda-näha-kuulda ei saa, palju kaastundvamad-abivalmimad...
Tehke proovi- siduge hommikul rätik silmade ümber ja toimetage oma tegemisi nii kuni õhtuni. Kuidas tundub? Kerge vist pole?
Mul "õnnestus" sel nädalal kaotada kolm meelt korraga, õigemini kaks läksid ja kolmas oli poolik. Kui Sa paned suhu toore ingverijuure või küüslauguküüne ja maitset ei tunne, korgid lahti lõhnaõlipudeli ja lõhna ei tunne, kuulad kalli inimese juttu aga selleks, et sa kuuleks, peab ta häält mitme kraadi võrra tõstma- on ikka jube tunne küll! Lisaks valutavad kõrv, põsk, hambad, pea... no lausa põrgu, ma ütleks.
Õnneks leidub häid arste, apteekreid ja rohtusid, mis meid sellest põrgust päästavad. Pikkamööda, kuid valgus juba paistab.
Mulle.
Aga neile, kes seda valgust kunagi kogeda ei saa? On ikka vaprad! Kummardus neile!
Olgem mõistvamad, hoolivamad, paremad inimesed igas mõttes.....
Mustika-mandlibeseekook
See retsept oli mul juba ammu-ammu nö ära märgitud. Beseefänn, nagu ma olen, pean ikka kõiksugu variante proovima ju.
Külmkappi oli seekord jäänud natuke muretaigent ja seega kõik sobis.
Vaja läks:
300g muretaigent
1 dl suhkrut
2 munavalget
80g purustatud mandleid
300g mustikaid
Rulli taigen ümmarguseks kettaks ja suru lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Eelküpseta 225-kraadises ahjus 8 minutit ehk kergelt pruuniks. Samal ajal vahusta munavalged, lisa vähehaaval suhkur. Siis sega ettevaatlikult hulka mandlipuru ja mustikad. Vala eelküpsetatud taignale ja küpseta 200-kraadises ahjus veel 20 minutit.
Tulemus on selline vähemagus tõeliselt mustikane amps. Ühesõnaga mõnus! Kellel soovi, võib juurde serveerida jäätist.
Algne retsept pärit siit
No comments:
Post a Comment