Sunday, May 15, 2011

Siilitort


See vahva siilitort läks pisikesele mehehakatisele, kellel täitus esimene eluaasta.
Tort sai tehtud samal põhimõttel nagu see tort, selle vahega, et tegin ainult heleda biskviidiga, rullbiskviidi vahele läks mustsõstra-toorjuustu-vahukoore kreem. Charlotte täidist tegin topelt koguse, želatiini panin ka nati rohkem kuna kasutasin külmutatud mustsõstraid, mis olid suht hapukad ja muidu poleks tort piisavalt tarretunud. Siili okkad on šokolaaditoorjuustu ja vahukoore kreemist.


Viimane pilt on tehtud mobiiliga.
Mõlemad tordid said väga maitsvad ja pälvisid palju kiidusõnu. Aitäh!

Sünnipäevatort Liisile

Sooviti kahte erinevat torti, midagi huvitavat, maitsvat, lastele. No õigemini ühele väiksele poisile ja teine juba neiu ikka jõudnud preilile.
Preili tort sai tehtud rulltordina. Et oleks huvitavam, tegin kahte värvi biskviidid, heleda ja pruuni ning panin neid siis vaheldumisi. Biskviidi immutasin vaniljepiimaga, vahele määrisin toorjuustu-vahukoore-kirsikompotisegu. Pealt veel vahukoorega ja siis martsipan. Et liiga ühetooniliseks ei jääks, sai ümber veel roheline vahukoore-toorjuustu võru.


Muideks, neid tillukesi lilli on tordil täpselt sünnipäevalapse vanuse jagu :)

Vanilli-naadimuffinid

Umbrohu aeg on käes. Seda nii söömise kui rohimise mõttes. Meil vähemalt küll käib kodus aeg-ajalt väike sõda selles suhtes, et mina tahan teda säilitada söömise jaoks, minu tubli rohija ema aga tahab nad kõik ruttu mullast välja kiskuda. Nii mõnus on võtta väike korvike või kauss, teha aias tiir ja korjata salatimaterjal kokku. Murulauk, nurmenukk, võilill, naat, spargel...
Ja rabarberid on valmis!
Õnneks saab naati ka kodulähedaselt heinamaalt nii et teda meil jagub igaks elujuhtumiks :)
Erinevaid retsepte on plaanis veel aga neid imemaitsvaid muffineid oleme kahe päeva jooksul juba kaks korda teinud. Nad lihtsalt on nii head! Ausalt.

Retsept selline:

3 muna
1,5 dl suhkrut
100 g sulatatud ja jahtunud võid
kuni 100 g hapukoort
3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl soola
3 dl kokkupressitud värskeid naadilehti



Vala naadilehtedele keev vesi ja lase paar minutit olla, nõruta ja haki peeneks.
Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks, lisa jahtunud sulavõi ja hapukoor, mikserda korraks läbi. Siis lisa omavahel segatud kuivained. Lõpuks tükeldatud naat ja sega hoolega või mikserda veel veidi.
Küpseta 220-kraadises ahjus umbes 12 minutit. Kui suudad, siis lase veidi jahtuda.

mmmmm, esimene maitse on mõnusalt vanilliselt magus, järelmaitse soolane...mmmm


Sellest kogusest saab 12-14 muffinit, no nii vähe on neid lausa patt teha, kindlasti topelt kogus, muidu kaovad liiga ruttu.
Algne retsept Nami-Namist.

Spargel




Spargel on tuntud kui köögiviljade kuningas oma pehme konsistentsi ja maheda maitse poolest.
Kellel endal aias sparglit ei kasva, siis ostmisel võiks jälgida seda, et spargli lõigatud otsad oleksid siledad, värsked, ja heledad. Et spargel ise oleks mahlane ja mitte kortsus või pragunenud. Kui sa teda kohe süüa ei kavatse, siis hoia sparglit külmkapis, soovitavalt näiteks niiske köögipaberi sees, kuid mõned päevad peab vastu ka ilma.
Spargel sisaldab rikkalikult valke, mineraalaineid (fosfor, kaalium, naatrium ja raud), C-vitamiini, A- ja B-vitamiine. Kõige vitamiinirikkam on roheline spargel.
Teda valmistada on vägagi lihtne, sobib nii eraldi roana kui ka liha lisandiks, sooja salati sisse või kasvõi munaga.

Mina praadisin õlis nii umbes 5-10 minutit kuni jämedam ots on pehme ja lisasin jämedat meresoola. Ja ongi valmis. Serveeri soojalt.



Seesamiküpsised

Lasteaia emadepäeva lauale valmisid kiirelt sellised küpsised.

150 g võid
1 dl suhkrut
1 muna
3,5 dl nisujahu
0,3 tl küpsetuspulbrit
1 dl seesamiseemneid


Vahusta või suhkruga, lisa vahustamist jätkates muna. Sega juurde küpsetuspulbriga segatud jahu.
Lisa taignale seesamiseemned ja sega korralikult. Lase tainal tund kuni paar külmkapis taheneda.
Rulli tainas õhukeseks, lõika meelepärase kujuga küpsised. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Ise rullin küll viimasel ajal kõik sellised kujundiga küpsised kohe küpsetuspaberil ja tõmban lihtsalt üle jääva taigna vahelt välja. Säästab aega ja samas ei riku küpsise kuju.
Soovi korral määri küpsised pealt munaga ning puista peale seesamiseemneid. Küpseta 175-kraadises ahjus helepruuniks, umbes 8-10 minutit, sõltuvalt ahjust.



Maitsevad eriti hästi külma piimaga ja minu meelest on järgmisel päeval veelgi paremad, siis tuleb seesami maitse paremini esile.
Algne retsept pärit siit

Thursday, April 28, 2011

iPhone maasikatest ja maasikatega



Mida suuremaks kasvavad lapsed, seda suuremaks paisuvad nende soovid.
Eelmine aasta troonis sünnipäevalaual Reketi tort , sel aastal sooviti iPhone´i. Esialgu mõtlesin küll, et no mida, mismoodi ma seda veel tegema pean. Lahendus tuli paar päeva tagasi kui laps teatas, et ta tahaks maasikatorti. Siis oli selgus käes, minu teada neid aparaate on nii valgeid kui musti. Maasikad vahukoorega on suurepärane kooslus ja vahukoor ka sünnipäevalapse üks lemmikmaius nii, et keerulist polnud siin midagi.
Biskviit kolmest munast, vahele toorjuust-vahukoorega ja kiht maasikaid. Peale vahukoor ja maasikatest ühe tuntud firma logo.



Ahjaa, natuke Marianne crush´i ka, andis mõnusat piparmündist maitset.



Kõrvale sai joodud kihilist kohvi, mille mu kallis õeke meisterdas :)

Maasikane Pavlova



Ühest mõnusast beseest ei saa mul iialgi küllalt. Ma olen sõltlane - besee oma muidugi.
Seekordsed said endale maasikatest katte, sinna alla Mascarpone-vahukoorese segu.
mmmmmm... no lihtsalt keele viib alla...

Kitarri tort



Ühele toredale väikesele muusikasõbrale sai meisterdatud kitarri tort. Sisuks kolm kihti biskviiti, mille vahele sai kohupiima-vahukoore-punasesõstramoosi segu. Peale martsipan, külgedele kaks külge toorjuustu-vahukooresegu, kaks külge shokolaaditoorjuust ja roheline tuhksuhkur.

Monday, April 25, 2011

Kevad ja pühad



Lõpuks ometi on see valge ollus läinud ja kevad tuleb mühinal. Nii tore on jälgida värvilist õitemerd, liblikaid, sitikaid-mutukaid.





Meie kodujões on vesi parasjagu niipalju tõusnud, et päris kuiva kehaga läbi ei pääse. Eile toimus siin üks Xdream seiklussarja etapp, meile kui pealtvaatajatele oli üsna lõbus vaadata kuidas jooksjad nabani vees oma piiksu püüdsid, samal ajal kanuudega võitlust pidades. Viimased jahtisid ju ka seda sama väikest ruudukest, kust punane tuluke järgmisele punktile täpikese tegi.



Pühadeks sai seekord mune värvitud sibulakoorte ja mustsõstardega, viimased mingit eriti tugevat värvi ei tekitanud, omapärased jäid siiski.





Imelisele ilmale ei suutnud vastu panna ja köögis toimetamise plaanid jäid seekord enamuses teostamata. Avasime hoopis grillihooaja. Sai nii jogurti-mustsõstra marinaadis veiseliha kui klassikalises marinaadis lammast. Kõrvale salatit ja keedukartulit. Pilti ei jõudnudki teha, toit kadus nagu nõiaväel.

Magusaks sai paar väikest pashat tehtud, üks külakostikski viidud.





Suure Reede hommikuks tegime lapsega Nami-namis palju kiita saanud moosimusisid.


Ja ilma beseeta ei saa ju ka. Selleks puhuks sai pashateost üle jäänud munavalged väikesteks Pavlovateks meisterdatud.



Saturday, April 16, 2011

Šarlott puges jalgpalli

Nüüd võiks pikalt heietada teemal, et küll need lapsed kasvavad ikka kiiresti, eriti veel võõrad lapsed, keda näed heal juhul paar-kolm korda aastas. Eks ta nii olegi ja seda tõdeme pigem imestunult. Omad lapsed kasvavad aga minu meelest liiga kiiresti. Alles nad olid pisikesed, voldikesed siin ja seal, õppisid seda ja teist, said iseseisvamaks jne. Ühel hetkel avastad, et näe, nii pikaks sirgunud, et peagi vaatab Sinuga tõtt, ilma, et peaksid kummarduma. Varsti on käes aeg, kus hoopis Sina ise oled sunnitud pingile tõusma, et talle otse silma saaks vaadata. Natuke kurb, et see lapsepõlv nii lühike on.



Kui eelmisel aastal sai õepojale tehtud Judo tort, siis selleks aastaks on judokast olude sunnil saanud jalgpallifänn. Judotrenn on vahetatud jalgpalli vastu ja otseloomulikult sai sünnipäevaks tehtud ka vastav tort.
Sharloti põhimõttel.

Hele rullbiskviit:
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit



Tume rullbiskviit:
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
3 spl kartulijahu
1 spl kakaod
1 tl küpsetuspulbrit

Rullbiskviitide kreem:
200g Philadelphia toorjuustu
suvikõrvitsa-punasesõstramoos
vaniljet
2 dl vahukoort
maitse järgi suhkrut

Küpseta biskviidid ja valmista kreem. Immuta biskviidid vaniljepiimaga, jaota kreem heleda ja tumeda biskviidi peale ja keera mõlemad rulli. Lase külmkapis soovitavalt paar tundi seista. Lõika mõlemad võrdseteks viiludeks.

Sharloti täidis:
400 g torukohupiima
2 dl vahukoort
suhkrut
vaarikamoosi
2 spl želatiini

Vahusta vahukoor, sega omavahel kohupiim ja vaarikamoos, paisuta želatiin külmas vees ja sulata kuumaveevannil. Sega omavahel vahukoor ja kohupiima-moosi segu. Lisa želatiin ja sega hoolikalt. Lase külmkapis 20-30 minutit tarduda, kuid mitte kõvaks!

Vooderda ümar kauss toidukilega, laota põhja ja külgedele hele rullbiskviit, vala pool sharloti täidist kaussi, lao peale tume rullbiskviit, siis ülejäänud täidis ja peale veel kiht tumedat rullbiskviiti. Kata pealt toidukilega ja aseta ööks külmkappi tarretuma.

Kate:
400 g martsipani

Musta martsipani sain söetabletiga värvides, rohelise jaoks kasutasin värvilist tuhksuhkrut ja väikesed lilled said natuke kollasemaks toonitud samuti värvilise tuhksuhkru abil.



Kalla tarretunud kook alusele, kata 2 dl vahustatud vahukoorega ühtlaselt ja kata õhukeseks rullitud martsipaniga. Kogu tordi kõige keerulisemaks osaks sai seekord jalgpalli tumedate "laikude" mõõtmine-lõikamine. Algul kippusid ikka väga lapergused tulema :) Natuke rohelist muru ja väikseid lilli ja valmis ta saigi.



Väga maitsev sai, polnud liiga magus ja mis peamine, lapsed olid rahul ja kiitsid ka!

Lilla kübar



See lilla kübar on minu käes tegelikult korra juba olnud. Nüüd tegime talle uuenduskuuri ja muutsime kaunistust uhkemaks. Uskumatult raske on seda kübarat aga pildile saada nii, et tema sügavlilla toon ka sellisena fotole jääks. Päriselus on tema värv ikka kordi ilusam, siia panen ta pigem kaunistuse pärast. Et endale täpselt meelde jääks.

Esimesed algusest lõpuni...

See ilus leopardiks maskeerunud jänku on minu esimene algusest lõpuni ise tehtud jakike.





Sellest hallist naaritsast pidi alguses saama hoopis teistsugune vest, töö käigus selgus, et nahka on piisavalt ja muid abivahendeid kasutama ei peagi. Need jätame kellelegi teisele, idee on selleks korraks riiulile ootama jäetud. Lõpptulemus siis selline.