Sunday, December 19, 2010

Tort jõulutähtedega



Üks tagasihoidlik tordike kerge jõuluhõnguga kaunistuses.
Sisu ikka biskviit, mille vahele sai toorjuust vahukoore ja punasesõstramoosiga. Peal martsipan.



Mulle isiklikult hakkasid need jõulutähekesed vägagi meeldima, tõenäoliselt näeb neid tänavu veel mõne tordi kaunistuses:-)

Singi-ananassi pirukas



Aeg-ajalt tahaks ju ikka soolast pirukat ka. Otsisin ja sobrasin retsepte, lõpuks sai selline:

500g pärmi-lehttaigent
400g sinki
1 väike purk ananassitükke
100g sinihallitusjuustu
1 paprika
1 väike suvikõrvits
2 pakki riivjuustu
3 dl kohvikoort
2 muna
natuke õli

Tükelda paprika ja suvikõrvits, kuumuta nad õlis poolpehmeks. Rulli taigen ja laota ahjuplaadile, kata kuubikuteks lõigatud singi, ananassitükkide, paprika ja suvikõrvitsaga.
Kuumuta potis koor ja murenda sisse sinihallitusjuust, kuumuta kuni juust on sulanud, jahuta veidi ja klopi hulka munad. Vala ahjuplaadile, kata pealt riivjuustuga ja küpseta 200-kraadises ahjus umbes pool tundi.
Lõika sobivateks tükkideks ja lase hea maitsta.

Saturday, December 11, 2010

Jõulud, jõulud....

Sajab, sajab laia lund,
karu magab talveund.....

Ta muudkui sajab ja sajab ja otsa lõppeda ei kavatse....
Lastel rõõmu laialt, suurematel varsti suur mure, et kuhu see meeletu kuhi panna, ilus on ja tasuta trenni saab ka kõvasti aga no kaua võib tõesti....

Ma pean siinkohal seda kurja "Monikat" natuke tänama ka, mul nii ilus pitskardin aknal ees:-)




Tänaseks muidugi juba kadunud aga neljapäeval-reedel oli küll ilus vaadata.

Pagaripiparkook, pagaripiparkook, pagaripiparkook, pagaripip..... oeh, keel läheb sõlme, aga ikkagi tore, piparkoogid, päkapikud, piparkoogimajad, piparkoogikuusk, piparkoogiküla, nii palju ja rohkemgi veel.

Eelmisel aastal lubasin, et sel aastal ma enam uut piparkoogimaja ei tee. Aga, meie ülimalt mõnus soe suvi muutus toa nii soojaks, et eelmise aasta majake vajus lihtsalt kossdi kokku. Ja sel aastal teemegi jälle uue, laps vähemaga ei lepi.
Mis siis ikka, pea tööle ja kui mõte selge, siis käed käiku.

Kõige esimesena valmis meil hoopis kuuseke, näidiseks Heleni blogi. Minul vormid puudusid, võtsin kasutusele piparkoogivormid. Esialgu oli mul kolm erisuurust vormi, läbimõõduga 3; 3,5; 5,5cm. Asusin siis neid suurendama. Lõpuks sain veel 4; 7,5; 9,5; ja 11,5cm läbimõõduga. Ehk siis seitse erinevat suurust. Tegin igas suuruses kolm piparkooki, kõige väiksemast neli piparkooki.
Glasuuri abil ladusin nad üksteise otsa ja valmis ta saigi. Mulle tulemus meeldib.



Ühe majaga me sel aastal ei leppinud, tegime väikse külakese, kus päkapikkudel tore hullata, lumememme veeretada, karusselliga sõita, kaevukoogul kiikuda ja kingikotte pakkida. Uhke kuuskki väljakut ehtimas.

Imemaitsev küülik

Eile poes lihaleti ees seistes hakkasid mulle silma küülikud. Tunnistan ausalt, et ise pole ma neid varem teinud, küll aga söönud. Isu millegi teistsuguse järele oli aga nii suur, et ma ei saanud kiusatusele vastu panna ja jõuluni oodata. Ostsin selle küüliku tänaseks. Retsepti otsisin siit ja sealt, teades, et mul täna väga kaua aega pole, otsustasin selle retsepti kasuks, väikeste mugandustega muidugi:

küülik
jahu
500 ml vett
ühe sidruni mahl
salveid
porgandeid
3 küüslauguküünt
soola
pipart
kaneelikoor

Tükeldasin küüliku, keerutasin jahus ja pruunistasin kiirelt pannil. Samal ajal keetsin vee koos sidrunimahlaga. Maitsestasin küüliku soola ja pipraga, lõikusin porgandid paksudeks viiludeks. Panin kõik ahjupotti, lisasin küüslaugu, kaneeli, salvei ja valasin keeduvee ka peale. Küpsetasin 175-kraadises ahjus 1,5 tundi. Lisandiks tegin spagette, salatina marineeritud kõrvits ja minu üllatuseks ülimaitsvaks osutunud marineeritud õunaviilud.



Küülik osutus nii imemaitsvaks, et mul pole enam kahtlustki, mida tänavu jõululauale panna.

Friday, December 10, 2010

Pitsine kübar

Selle kübara vormimine käis ruttu, kaunistamine võttis aga tükk aega enne kui see õige tunne tuli...ja siis, valmis selline pitsivahus kübarake....





Saturday, December 4, 2010

Virsikukeeks

Oh neid traditsioone küll...neid on nii palju, toredaid ja mitte nii väga vahvaid....kuid ometi on nad meil olemas....
Meil on naabritega selline ülimalt vahva traditsioon Jõulude ajal peredega koos istuda, nautida head sööki-jooki, lobiseda-mängida lauamänge ja tunda elust mõnu.
Eelmisel aastal tegime seda natuke teisiti, kogu üritus algas kooskokkamisega, et üks perenaine kogu toidutegemise koormat üksi ei peaks kandma. Igati vahva üritus oli, eks näis, mis sel aastal välja tuleb....


Juba mitu päeva on mind painanud keeksiisu. Täna oli põhjust muude kiirete tegemiste vahel üks kiire keeksitegu ka toimetada. Retsepti võtsin raamatust "Lämpimiä leivontahetkiä". Algne retsept on kirsikeeks, kuna ma kapist kirsikompotti ei leidnud, mugandasin retsepti virsikukeeksiks.



250g võid
2,5 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni riivitud koor
2 spl kompotivedelikku või koort
1 dl virsikuid
2 tl küpsetuspulbrit
4,5 dl jahu

Vahustasin või ja suhkru, lisasin ükshaaval munad, vahustamist jätkates. Lõpuks lisasin kõik ülejäänud ained. Kalla taigen keeksivormi ja küpseta 175-kraadi juures tunnike.
Täna tegin sellest kogusest kaks 25cm pikkust keeksi. Olen täheldanud, et keeks tuleb oluliselt mahlasem kui küpsemise ajal on ahjus ka väike veekausike.
Ühe keeksi viisin külakostiks sõbrannale, teise sõime kodus. Mõlemad kadusid laualt nagu poleks olnudki. Soovitan niisama ja ka jõululauale sobib suurepäraselt.

Sunday, November 28, 2010

Piparkoogiaeg on täiega käes



Esimene ports piparkooke sai tehtud juba kuu aega tagasi. Need söödi nii kiiresti, et ei jõudnud isegi fotokat välja võtta.
Täna tegime siis advendiaja alguse puhul uue portsu. Maja tahtis ju piparkoogi lõhna saada, et see õige tunne sisse tuleks. Aknast õue vaadates võiks ju küll juba jõulutunne sisse pugeda....aga no kuidagi ei taha sel aastal hing vedu võtta. Ma ei tea mis see on, nii palju on erinevaid tegemisi, et kuidagi ei jõua veel jõuludele mõelda, kuigi osa neist tegevustest on ka jõuludega seotud. Eks varsti, ma loodan....

Piparkoogid nagu ikka mu enda tehtud ja aastatega väga populaarseks saanud taignast.
Aknad on tehtud monpansjee kommidest. Kirju akna tegemiseks pange aknaavasse mitu erinevat kommi, huvitavama maitsega tulevad näiteks Mynthonist või Hallsi köhakommidest, ka värvi poolest.





Minu taignast küpsetajatele: taigen on pehme, kuid lisajahu ei vaja, pigem pange korraks külma tagasi. Rullige küpsetuspaberil, siis ei pea piparkooke ümber tõstma. Head küpsetamisrõõmu ja ilusat advendiaega!

Üks väike sünnipäevatort

Üle pika aja sai jälle üks rulltort tehtud. Väike ja tagasihoidlik.
Sisuks ricottakreem vahukoore ja punasesõstramoosiga. Biskviit immutatud vaniljepiimaga. Peale martsipan nagu ikka.



Saturday, November 27, 2010

Üks punane tarretis

Üks lihtne ja kiire viis lapse soove täita, on vahel endale kappi osta nö hädaabi variante. Kui ikka tuled õhtul hiljem koju ja Sinult nõutakse nüüd-kohe-praegu asju, siis on need tagavarad täitsa teretulnud päästerõngad.
"ma tahan tarretist"- no eks Sa siis saad, aga mitte kohe, vaid paari tunni pärast.
Ja nii ta tehtud saigi.

pakk tarretise pulbrit
4 dl vett
külmkapi marju

Aja vesi keema, lisa pulber ja sega hoolikalt. Jaota kaussidesse ja pista mõned külmad marjad sisse. Hoia külmkapis paar tundi ja anna lapsele, mida ta soovis:-)

.....rullidest said hoopis jõulusemad rullid...

Täna oli varajane äratus, mis sest, et laupäev. Leivad-sepikud ootasid tegemist.
Oi milline ilus vaatepilt avanes, kui ruloo üles kerisin. Nagu muinasjutus, selline kihk oli hüüda, et tõuske ruttu ja tulge vaatama, õues on niiiii ilus..... aga, ma ei hüüdnud, las magavad ennast välja, nad näevad seda ilu ju pärast ka.
Imetlesin veel natuke ja asusin toimetama.
Teised vehkisid pärast kolm tundi õues labidatega, laps keerutas selle talve esimesi suusaringe mööda endist muruplatsi, ehitas tunnelit ja tuli tuppa ilusad punased põsed näöl:-)
Jõulud on tõepoolest tulekul ja hoopis ilusam ja mõnusam on neid selle imeliselt valge lumega koos oodata...ja päkapikud saavad siis oma imepisikesi jälgi jätta, näitamaks, et nad pole meid unustanud...
Eile oli mul veel lootust, et pääsen homme rõdule jõulutulesid paigaldama, täna ma selles enam nii kindel ei ole...eks homme näis. Igal juhul sellel pildil siin peaks olema mu rõdukorv männiokstega, on aga üks suuuuuur lumemüts, täiesti silmili vajunud, üks väike kõrvake veel piilub sealt...





Algselt oli plaanis küpsetada ühed hoopis omamoodi rullid, milles nii soolast kui magusamat maitset, aga võta näpust.... Sai seda soolasemat asja lõunaks ka söödud ja nagu ei olnud enam isu teda ka rulli sees süüa, vähemalt mitte täna. Mis sinna rulli sisse minema pidi....., no jäägu see esialgu veel minu teada, eks kui teen, muljetan siin ka.
Sedakorda sai siis hoopis sellised jõulusema maitsega rullid kokku keerutatud.
Ei midagi keerulist, aega läks ahjus küpsemiseks rohkem kui rulli valmistamiseks. Kui mitte arvestada taigna sulamise aega. Ehk siis:

500g pärmi-lehttaigent
pakk vaniljekohupiima
maitse järgi kondenspiima
natuke vahukoort
nati jahu
1 tl piparkoogimaitseainet

Rulli sulanud taigen, sega täidis ja määri taignale, keera rulli ja lõika tükkideks.
Küpseta 200-kraadi juures kuni on kuldpruunid. Ahjaa, mina armastan viimasel ajal igasugu rulle muffini vormides teha, siis ei valgu täidis mööda ahjuplaati laiali:-)



Et jõulurõõm oleks täiuslik, tehke endale ise küünlaid, mis külmal ajal soojendaksid hinge ja oleksid silmale ilusad vaadata.



Kui hing vajab seestpoolt soojendamist, siis keetke ise glögi.
Näiteks sellist: Alkoholivaba jõuluglögi



Ma natuke mugandasin seda retsepti:

1 liiter vett
400g suhkrut
1 tl kardemoni
2 kaneelikoort
riivitud sidrunikoort
apelsinisukaadi
8 tera nelki

Sega kõik kokku ja keeda u 30 minutit. Kurna ja serveeri. Minu jaoks jäi ikkagi natuke liiga magus, järgmine kord panen veel poole vähem suhkrut, mis tähendab, et ma teen seda veel:-)

Thursday, November 25, 2010

Jõulud akna taga

Nii väga tahaks seda aastalõppu veel eemal hoida aga kuidagi vist enam ei saa. Aknast välja vaadates on ju täitsa põhjust juba igasugu kaunistused-tuled-küünlad kapinurgast välja otsida. Ja kalendrisse vaadates ongi ainult paar päeva veel armuaega. Viimased päevad oma tuisutamisega on varesed meie traatidele istuma ajanud ja teleka pildi endaga kaasa võtnud. Ei tea, mida nemad seal jutustavad ja vaatavad. Me siin toas tahaks nagu ka. Või kiiguvad nad seal tuule käes ja naudivad elu?
Igaljuhul olen varsti tehnikapoiste igaõhtune jutukaaslane, naerame ja lobiseme kuniks mu telekal jälle ilusti värvid ja kanalid tagasi, eks näis, kauaks seda jutustamist jagub. Loodetavasti mitte Jõuludeni....


Nami-nami-s on käimas tore kooskokkamine "Põhjamaine "väike jõululaud"". No mitte ei saa enam jõuluteemast mööda vaadata.
Kuigi, selle aasta esimese piparkoogitaigna portsu tegin tegelikult juba oktoobri viimastel päevadel, see oli küll ühe väga toreda inimese palvel, aga ikkagi tehtud.
Nüüd juba suurem hoog sees ja tänavune piparkoogimaja projekt ka juba kuklas tiksumas.
Eelmisel aastal küll lubasin, et säilitan tookordse maja ja sel aastal uut ei tee. No võta näpust, alati minu tahtmised ei loe. Kuum suvi sulatas meie maja ära:-(
No tegelikult ei teagi mis juhtus, kokku ta suvel vajus ja nii see läks. Tuleb tänavu jälle ehitusega tegelema hakata. Lapsel muidugi rõõmu kui palju, päkapikud saavad jälle uue kodu:-))
Niikaua kui maja pole, teeme midagi muud hõrgutavat. Näiteks mõne rullbiskviidi, kuhu sisse paneme ikka seda kõikse paremat kraami. Toorjuust ja vahukoor, punaste marjade moosi jne. Pealt kaunistame sellega, mis pähe tuleb, miks mitte siis näiteks rõhutada punast ja teha selline natuke kingipaelaga tort?
Igal juhul maitses hästi ja lastel läks tähekeste pärast lausa rabamiseks...ikka juhtub, olgu neid tähekesi kui palju tahes, lastele jääb ikka mõni puudu:-))

Sunday, November 21, 2010

Soolaleivapeo tort



Viimaste nädalate jooksul olen ühte ja samasse perre teinud kaks torti, sünnipäeva ja soolaleiva-sünnipäevatordi. On tõeline väljakutse teha kaks samasugust torti, mis tegelikult võiksid ju ikka erineda ka. Et maitseks võrdselt hästi aga erineks samas maitseomadustelt tuntavalt.
Sellest esimesest tordist on juttu allpool, seekord rõhusin teemalt rohkem sinna soolaleiva poole. Sellest ka tordi kujundus, mis pidi sümboliseerima Eestimaa viljakat mulda, rohelist haljendavat muru, viljakust sümboliseerivat rukkipead ja sellest tehtud leiba, mis uues ilusas kodus alati laual oleks, natuke looduselapse õnnelikuks tegevat muretust liblikate näol.
Maitselised muutused toimusid biskviidi immutamiseks kasutatud vaniljepiima näol. Vahekreemi koostises kasutasin seekord punasesõstramoosi.
Tordi peale läks lisaks martsipanile ka 200g tumedat shokolaadi ja 20g valget shokolaadi, lisaks veel küpsisepuru.
"Leiva" sisemuses peitus immutatud biskviit, mille vahele oli määritud toorjuustu-vahukoore-moosi-biskviiditükkide segu. Biskviiditükid, need, mis leiva kuju lõikamisest üle jäid.



Tort sai väga palju kiidusõnu, mis tegijale loomulikult südant soojendavalt mõjuvad:-)