Teemad

Soolane (56)

Maapirnisupp ja sinimerekarbid



See maapirnisupp oli minu jaoks täielik üllatus, positiivses võtmes. Tavaliselt sööme maapirni niisama või siis salati sees. Kuumutanud ma teda varem polnud. Tundus kuidagi imelik, asjata kahtlesin. Nüüd olen targem ja püreesuppide nimekirjas üks lemmik juures.

Vaja läheb:

250g maapirni
1 korralik sibul
2 spl võid
4 dl vahukoort
6 dl vett
soola ja pipart
murulauku

Maapirnid olid mu oma aiast, seepärast neid ei koorinud. Pesin lihtsalt hoolikalt puhtaks ja tükeldasin. Sibula hakkisin ka peeneks. Kuumutasin potis või, lisasin sinna maapirni ja sibula, praadisin umbes 5 minutit. Lisasin veidi soola ja kuuma vee. Keetsin seni kuni maapirn oli pehme. Edasi püreesta supp ja lisa siis potti rõõskkoor. Kuumuta ja maitsesta soola-pipraga. Serveerimisel kasuta murulaugu abi.


Supile lisandiks olid seekord sinimerekarbid valge veini- koorekastmes.



2 kg värskeid rannakarpe
2 spl võid
2-3 sibulat
2 küüslauguküünt
2-3 dl valget veini
1 loorberileht
peterselli, tüümiani, murulauku vms

Kastmeks:

1 dl vahukoort
värsket murulauku

Sulata potis või, lisa hakitud sibul ja küüslauk, kuumuta kuni sibul on pehme.
Lisa vein (veini asemel olen kasutanud ka šampust), loorber ja maitseroheline ning kuumuta keemiseni.
Lisa ettevalmistatud rannakarbid, sega ja kata pott kaanega. Kuumuta 4-5 minutit, potti aeg-ajalt raputades kuni kõik karbid on avanenud (need karbid, mis ei avane, viska minema).
Eemalda loorber, lisa koor ja murulauk. Serveeri koos leemega suuremast kausist.

Mõlemad retseptid Nami-Nami kokaraamatust minu mugandustega :)

Kõrvale veel kas ciabattat või röstsaia. Meil olid hoopis enda tehtud seemne-pähkli-küüslauguleivad.
Mõnus nauding!



Naadid siin ja naadid seal


Kevadel kui loodus roheliseks läheb, hakkad ootama seda aega, millal saaks igasugu värsket peenralt suhu pista. Kõik süüa kõlbav aga ei kasvagi peenral, vaid hoopis aianurgas või lausa rohuniidul.
Meie aiast naati saada, selleks tuleb ülikärmelt tegutseda, sest mul on selline aiahull (heas mõttes muidugi) ema, kes kõik umbrohu hirmsa kiirusega hävitab :) Tihti peangi naati hoopis lähedal asuvalt niidult korjama.
Sel aastal on saanud ohtralt erinevaid naaditoite katsetada. Peale muffinite ja erinevate salatite mingit erilist lemmikut ei tekkinud aga kirja panen siia ikka, siis järgmisel aastal hea korrata.
Esimeseks tegin lapse tungival nõudmisel naadimuffineid, siis erinevaid salateid, edasi sai naati pistetud kotleti sisse,


ja sõrnikusse


ja lõpuks pirukassegi


Piruka retsept pärit siit, selle vahega, et meie asendasime sibula küüslauguga.

Kõrvale murulaugu-nurmenukusalat.


Igati tervislik ja maitsev kevad :)

Lihtne salat, mis teeb silma rõõmsaks


Praegusel aasta-ajal poest värske salati materjali otsimine on üks paras loterii.
Kurgist olen täiesti loobunud, hind ja kvaliteet on kuidagi väga vales suhtes. Tomateid
olen valinud Maroko omi, need tunduvad praegu kõige tomatisema maitsega. Rohelist salatit
kasvataks ise kui see vaid suudaks selles pimeduses ellu jääda. Poe oma ei kannata tihti
üldse mingit kriitikat aga üritame kuulata oma sisetunnet ja selle järgi otsustada, kas soovitud
puhmas tõsta korvi või mitte.
Selles rõõmsavärvilises salatis on:

lehtsalat
kirsstomatid
punane paprika
riivitud juust
granaatõunaseemned
veidi õli
pipart-soola


Haki tomat ja paprika, puhasta granaatõun, rebi salat, maitsesta ja sega õliga.
Söö kas eraldi toidukorrana või lisandina meelepärase prae juurde.



Sinihallitusjuustu-kreekapähkliküpsised


Mõnusad küpsised suupistelauale või külaliste tervituseks šampuse kõrvale.
Muide, sobivad ka neile, kes sinihallitusjuustu eriti ei armasta. Sõltub muidugi juustust ka.
Mina teen nii:

150 g võid
150 g sinihallitusjuustu Regina Blue
3 dl jahu
50 g hakitud kreeka pähkleid
kuni 0,5 tl soola (sõltub juustu soolasusest)

Vahusta toasoe või, lisa hulka tükeldatud sinihallitusjuust ja jahu. Sega ühtlaseks.
Lisa hakitud pähklid ja soovi korral ka sool. Jaga taigen pooleks ja vormi mõlemast umbes 3 cm läbimõõduga vorstikest.
Keera vorstikesed toidukilesse ja pane vähemalt 1 tunniks külmkappi tahenema.
Lõika taignast 0,5 cm paksused viilud ja laota ahjupannile. Küpseta 175-kraadises ahjus 12-15 minutit.
Head krõbistamist!




Pestoga täidetud kirsstomatid


Need täidetud tomatid on siit enne ka läbi käinud aga retsepti pole juurde saanud. Parandan nüüd selle väikese vea.

Pesto tee ikka ise, siis tead, mis seal sees on.
Klassikalise basiilikupesto retsept selline:

100 g basiilikulehti
2-3 küüslauguküünt
50 g röstitud seedermänniseemneid
1 dl külmpressitud oliivõli
maitse järgi värskelt pressitud sidrunimahla
4-5 spl riivitud parmesani
meresoola vajadusel

Purusta basiilikulehed, eelnevalt röstitud ja jahutatud seedermänniseemned ning viilutatud küüslauguküüned köögikombainis.
Lisa oliivõli ja sega veel. Lõpuks lisa riivitud parmesan. Kui soovid, lisa veel ka sidrunimahl ja maitse järgi soola.
Pesto ongi valmis.

Nüüd võta kirsstomatid, pese ja kuivata korralikult. Lõika neil katus pealt ära ja uurista sisemus välja.
1dl pesto kohta haki peeneks
1dl rukkileiba
Sega leib pestoga, soovi korral lisa ka tomatite sisemust.
Nüüd täida tomatid seguga ja aseta kaaned peale.

Proovi ja Sa ei kahetse, olenevalt sööjatest võib neist kujuneda tõeline peo hitt.



Porgandi püreesupp


Ja-jaa, see on porgandisupp kuigi välimuse järgi võiks arvata, et tegu on näiteks ploomimehuga. Kinnitan, et supi sees ploome pole, küll aga on seal lillad porgandid. Just. Kasvatasime tänavu lisaks tavavärvi porgandile ka lillasid.


Väga dekoratiivset värvi ja maitsvad ka.
Keetmisel annavad nii tugevat lillat värvi, et potti kiigates võiks arvata nagu oleks tegu mõne peenemat sorti nõiajoogi valmistamisega :)
Supi sisse panin:

2 suvikõrvitsat
5 porgandit (1 oranž + 4 lillat)
3 korraliku suurusega kartulit
soola, pipart, muskaatpähklit

Keeda köögiviljad pehmeks, püreesta ja maitsesta. Lase veidi maitsestuda ja võidki sööma asuda. Lisandiks röstitud saiatükid näiteks.


Tšilli-paprikamoos


See on üks ütlemata salakaval moos, suurt ampsu korraga ei tasu suhu pista. Esialgne magus maitse petab ära ja paneb suu põlema :)

Vaja läheb:
800 g paprikaid
200 g tšillipipart
400 g suhkrut
1 dl punast veini
1 tl soola


Puhasta seemnetest ja tükelda paprikad ja tšillid, pane koos veiniga potti ja keeda pehmeks. Püreesta blenderis või saumikseriga. Lisa suhkur-sool ja keeda veel 10-15 minutit. Pane kuumadesse purkidesse ja kaaneta.

Sobib nii prae lisandiks kui õhukese kihina leivale.

Marineeritud kurgid


Kellele maitsevad marineeritud kurgid, siis see on üks kõige kiirematest ja lihtsamatest viisidest kurke sisse teha.

0,5 liitrise purgi jaoks on vaja

umbes 8 väikest kurki
0,5 l vett
1,5 tl soola
1,5 tl suhkrut
1 spl äädikat
2-3 küüslauguküünt
7-8 mustsõstralehte
2 tillivart koos õisikuga

Minu arvates saab kõige paremad kurgid neist, mis pole veel päris täis küpsenud. Marineerimist alusta sellest, et paned värskelt korjatud kurgid külma vette vähemalt tunniks ajaks likku. Seejärel ettevalmista purgid, keeda korraks läbi või vähemalt kalla keeva veega üle. Nüüd lao purgi põhja pooled mustsõstralehed, pooleks lõigatud küüslauguküüs ja üks tillivars. Tõsta purki püstiselt kuus kurki (sõltub kurgi paksusest), siis lao veel mustsõstralehed-tillivars ja küüslauguküüs ning pane lapikult peale veel kaks kurki.
Samal ajal keeda vesi, lisa sool-suhkur-äädikas ja lase paar minutit keeda kuni sool-suhkur on lahustunud. Tõsta marinaad ettevaatlikult purkidesse ja sulge kohe.

Head isu tuleb paari päeva pärast.

Kui Sul jääb vedelikku üle, siis lõika üks-kaks kurki viiludeks, pane väiksesse kaussi ja vala purkidest üle jäänud vedelik viilutatud kurkidele. Kata kauss taldrikuga, lase mõned tunnid seista ja juba saadki värskelt marineeritud kurke.

Sarnane retsept ka Nami-nami-s

Täidetud suvikõrvits termose eest


Sel aastal kasvab mul aias kolme sorti suvikõrvitsat - kollane, triibuline ja ümmargune.


Seekord sai täidetud seda ümmargust, mis ise nagu termos toimib.

Kõrvitsa sisse läks:
kukeseeni
1 sibul
1 suurem tomat
kõrvitsa sisu
Taco kaste
hapukoor
Parmesani juust

Praadisin pannil võiga seened, sibula ja suvikõrvitsa sisu, lisasin tükeldatud tomati, hapukoort ja Taco kastet. Segasin ja lasin jahtuda.
Jahtunud segule lisasin tükeldatud Parmesani ja segasin korralikult. Segu tõstsin kõrvitsasse ja katsin "kaanega". Ahjus ootas juba seapraad fooliumis, tõstsin kõrvitsa samasse fooliumisse liha kõrvale ja küpsetasin umbes 40 minutit.


Kõrvitsat seest eraldi ei maitsestanud kuna kaste oli isegi piisavalt vürtsikas. Algul tundus, et söömiseks tuleb kasutada lusikat aga tegelikult andis vabalt ka noa ja kahvliga toimetada ja kõrvitsa seintelt veel juurdegi kaapida.
Väga maitsev sai, minule piisas poolest kogusest, ülejäänu sõid teised näljasemad laua ümber kamba peale :)

Tegelikult sobib selline kõrvits suurepäraselt ka mõne supi serveerimiseks. Kui kõrvitsal kaant peal hoida, säilib toit seal üsna edukalt mõnda aega kuumana.


Ricotta täidisega suvikõrvitsad


Nonii, ongi meie aias ka suvikõrvitsa hooaeg kätte jõudnud. Kuna mul on tänavu neid lausa kolme erisorti ja lisaks ka patissonid, siis saame neid vist pea igaks söögikorraks, loodetavasti vägagi erineval viisil ja moel.

Sedakorda tegin täidetud kõrvitsaid. Täidiseks sai:

ricottat
hakitud tomateid
riivitud parmesani
suvikõrvitsasisu, samuti korralikult hakitud
hapukoort
maitseks soola, pipart ja muskaatpähklit
peale grilljuustu

Lõikasin kõrvitsad lootsikuteks, uuristasin sisu välja ja hakkisin peeneks, lisasin hakitud tomatid, riivitud parmesani, hapukoort ja maitseained. Segasin sellise paraja segu ja panin lootsikutesse. Peale lõikasin grilljuustu viilud. Küpsetasin 200-kraadises ahjus umbes 20 minutit.


Tõeliselt maitsev õhtusöök, soovitav proovida.

Tuhvlid, beebisuvikõrvitsad ja nende õied


Patt tunnistada aga seekord ma oma näppe neist enam eemal hoida ei suutnud. Iga päev käin ja vaatan, et kas juba saab ja ikka tulen tühjade kätega, no kaua võib?


Ära tõin sellised pisikesed ja imemaitsvad jupikesed.

Seekord ei olnud kellelgi huvi ega tahtmist poodi minna, sööma peab aga ikka midagi. Võtsin siis hunniku värskeid tuhvleid, pesin ja lõikasin viiludeks. Kuumutasin õli pannil ja pistsin kartulid sinna küpsema. Kui need juba piisavalt pehmed olid, lisasin neljaks lõigatud beebisuvikõrvitsad. Maitseks lisasin soola. Kui kõrvitsad ka peaaegu pehmed, tõstsin kõik taldrikule.
Vahepeal olin seganud 1spl jahu 2spl veega, et tuleks selline parajalt paks kört. Veeretasin selles suvikõrvitsaõisi ja tõstsin kuumale pannile. Praadisin mõlemalt poolt umbes minuti. Seejärel taldrikusse kõige tippu ja peale hakitud rohelist sibulat+meresoola.


Peab tunnistama, et hindasin oma nälga seekord üle, kogu see ports mulle selgelt sisse ei mahtunud.
Küpsetatud õied olid maitsvad, neist tuleb siia kindlasti veel postitusi, beebikõrvitsad imelised ja tuhvlid head nagu alati.


Nendel pallikestel siin peenras pikka pidu pole, küll nad varsti kööki tassitakse.

Külmsupp - kuuma suve jahutaja


Meie suvi on imeline, kuum ja mõnus. Kui Sul on vähekenegi aega, võta jalad kõhu alt välja, mine ja vaata kui ilus meie maa on. Haara kaasa hea sõber ja nautige seda ilu koos.

Kuuma suvepäeva jahutamiseks kulub ära üks kiirelt valmiv jogurtisupp.
Kahele jagub:
0,75 l maitsestamata jogurtit
kaks keskmise suurusega väikest kurki
kaks keedukartulit
murulauku
tilli
soola, pipart
2 keedumuna
värskelt riivitud parmesani

Tükelda kartulid ja kurgid, haki till-murulauk. Vala kaussi jogurt ja lisa sinna hakitud kraam, sega juurde soola-pipart maitse järgi. Nüüd tõsta kauss kuni pooleks tunniks külmkappi maitsestuma.
Serveerimiseks raputa peale tilli, lõika muna sektoriteks ja tõsta supile, kõige peale riivitud juust.


Maitseb hea, jahutab ja täidab kõhu ka.
Kellel puudu tuleb, võtku kõrvale bruschettasid valgehallitusjuustuga näiteks. Meie sõime Presidendi oma, seda tavalist.


Elu on lill...


Viskine lammas

Grillihooaeg on täies tempos võimust võtnud, liha, kana, vorstid, köögiviljad...
Meil on õnneks siin lähedal üks väga arvestatava või õigemini vist ümbruskonna kõige parema valikuga lihaletiga pood. Kui isu tekib, kõnni ainult poodi.
Sedakorda tegime valiku lamba kasuks. Tõime koju ja mõtlesime teda ikka õues küpsetada, ilmataat tahtis aga teisiti ja muud plaanid segasid ka natuke algset mõtet. Tuul tõusis liiga suureks, et õues tuld teha, nii sai siis natuke improviseeritud ja asjale loominguliselt lähenetud.
Grillimiseks sai lambakael esmalt tavalisse sibula-küüslaugu marinaadi pistetud. Igasugu plaanimuudatuste tõttu ligunes ta seal lausa 48 tundi.
Loominguline lähenemine tuli täna, kui otsustasime liha toas küpsetada.
Võtsin lamba marinaadist ja pistsin ahjupotti, valasin viskiga üle ja lisasin ka vett. Siis veel marinaadist sibula-küüslaugu-tšillikauna, lisaks tükeldasin kuivatatud aprikoose ja ploome, raputasin peale rosmariini ja salveid ja pistsin poti 225-kraadisesse ahju. Liha oli ahjus täpselt 1,5 tundi. Oleks võinud võib-olla 10 minutit kauemgi olla aga kõhud olid nii tühjad, et lihtsalt ei jõudnud rohkem kannatada. Kõrvale värsket kartulit ja tomati-kurgisalat.


Muide, väga maitsev sai ja et ma seda kooslust ära ei unustaks, sai ta siia kirja pandud.

Üks tähtsam pidu - pulma-aastapäev

Ja nii nad ongi üle kivide ja kändude, mäest üles ja mäest alla, rõõmus ja kurbuses, heas ja halvas, õnneks ikka veel koos. Juba 40 aastat!!!
Uskumatu, kuid tõsi. Tehke järgi, kellel see võimalus on antud.


Külalisi-pidulisi kostitati seekord avapauguks šampuse ja juustuvalikuga, lisaks värsked kodumaised maasikad ja natuke kaugemalt pärit murelid-viinamarjad.


Põhiroaks koduses suitsuahjus küpsetatud kana, köögiviljasalat, murulaugukaste, redisesalat, seemne-pähklileib ürdivõiga, ciabatta, joogiks valge või punane vein, lastele mahl.



Ürdivõi retsept:
100 g taluvõid
6-7 lehte värsket salveid
4-5 lehte sidrunmelissi
meresoola

Lase võil toas pehmeneda, lisa peeneks hakitud salvei-melissi lehed ja sool. Sega ja pane külmkappi maitsestuma. Enne serveerimist lase toas pehmeneda.


Magusaks oli minu tehtud Manhattani toorjuustutort ja Narva kohvikust tellitud kringel, väga maitsvad ja rohkelt kiidusõnu pälvisid mõlemad.



Kohvile lisaks kaugelt Kanadamaalt toodud jäävein, konjak, mahl.


Pruutpaar tellis kingiks midagi püsivat ja kaunist aiailuks. Said siis ühe uhke rododendroni ja valge pihlaka, et ikka kummalgi oleks oma, mille eest hoolt kanda :)


Jõudu ja jaksu, eelkõige tervist, ega see 50 ka enam kaugel pole!

Spargel




Spargel on tuntud kui köögiviljade kuningas oma pehme konsistentsi ja maheda maitse poolest.
Kellel endal aias sparglit ei kasva, siis ostmisel võiks jälgida seda, et spargli lõigatud otsad oleksid siledad, värsked, ja heledad. Et spargel ise oleks mahlane ja mitte kortsus või pragunenud. Kui sa teda kohe süüa ei kavatse, siis hoia sparglit külmkapis, soovitavalt näiteks niiske köögipaberi sees, kuid mõned päevad peab vastu ka ilma.
Spargel sisaldab rikkalikult valke, mineraalaineid (fosfor, kaalium, naatrium ja raud), C-vitamiini, A- ja B-vitamiine. Kõige vitamiinirikkam on roheline spargel.
Teda valmistada on vägagi lihtne, sobib nii eraldi roana kui ka liha lisandiks, sooja salati sisse või kasvõi munaga.

Mina praadisin õlis nii umbes 5-10 minutit kuni jämedam ots on pehme ja lisasin jämedat meresoola. Ja ongi valmis. Serveeri soojalt.





Värviline pasta



Mulle kingiti üks igati vahva pastakott. Maitselt uhkem kui tavaline, kujult vägagi vahva. Lapsel oli kohe lõbus neid kujukesi ära arvata :)
Sõime esimesel päeval koos seaprae ja salatiga, teisel lambahakklihakastme ja tomati-hapukooresalatiga.


Rosmariini-ingveri pardikoib

Viimasel ajal olen oma lihatoidu tooraine varunud kas Sadama turult või meie veidi aega tagasi avatud "kohalikust poest". Viimases olen eriti rahul liha-kalaletiga. Tihti seisan seal ja lihtsalt ei suuda otsustada mida võtta-mida jätta. Tore, et siia kanti on üks selline pood tehtud, viriseda oleks aga sellega, et puuvilja-köögivilja valik on olematu nii selles nö kodupoes kui ka ümbruskonna poodides. Ei tea, millal need kaupluste omanikud sellele osakonnale mõtlema hakkavad?
Seekord osutus valituks pardikoib ja tegin seda nii:

2 pardikoiba
2 rosmariinioksa
paar viilu ingverijuurt
soola
pipart
vett
porgandeid
kartuleid
vasikakaela

Maitsestasin pardikoivad soola-pipraga ja panin ahjupotti, lisasin rosmariini-ingveri ja valasin vett nii, et koivad olid pooleldi vees. Pani poti 150-kraadisesse ahju terveks tunniks. Seejärel lisasin tükeldatud porgandi ja kartuli ja maitsestatud vasikakaela. Viimane läks küll ainult sel põhjusel, et algselt pidi sööjaid olema kaks aga ootamatult selgus, et lisandub ka kolmas. Koibi mul rohkem polnud ja kodupoest neid ka ei saanud, võtsin siis vasikakaela tüki.
Küpsetasin samal kuumusel 40 minutit, siis võtsin kaane pealt ja keerasin ahju 180-kraadi peale, küpsetasin veel 20 minutit.



Liha oli väga maitsev aga "kirsiks tordil" olid seekord imemagusad porgandid.
Lisandiks oli meil marineeritud paprika, kes tahtis, sai ka kurki-tomatit.


Vabariigi sünnipäev

Palju õnne meile kõigile!

Tänaseks pidupäevaks valmistasin järgneva:
Suupisted:
- kiluleivad
- täistera tortiljakorvid kartulisalatiga
- viineripirukad lastele





Põhiroog:
- küülikupraad ubade ja spargelkapsaga

Magustoit:
- toorjuustutort
- liivataignaküpsised





Mõned päevad tagasi tekkis hirmus kiluleiva isu. Mõeldud-tehtud, hommikul läksid leivad ahju ja midagi paremat oleks patt tahta. Kiluleivad kadusid kandikult esimesena.



Tortiljakorvikeste lugu on veidi pikem, õigemini see idee kartulisalat korvis serveerida. Tahtsin seda teha juba nati rohkem kui aasta tagasi, siis küpsetasin ise vahvlid ja üritasin nendest korvid vormida, tol korral asi ebaõnnestus ja vahepealsete ürituste menüüd pole jälle klappinud. Nüüdse idee sain Nami-nami kokaraamatust. Tortiljad ostsin poest, täistera omad, lõikasin tortilja neljaks ja pistsin veerandid muffinivormidesse. Küpsetasin 175-kraadises ahjus 10 minutit. Hiljem täitsin salatilehe ja kartulisalatiga, kaunistuseks kirsstomat ja lapse tehtud lipukesed.



Magusaks oli kindel plaan teha toorjuustukooki ja millegipärast igatses süda just kollast värvi. Ehk on see tingitud minu tugevast kevade igatsusest, mine võta kinni...
Mõned päevad tagasi tuli raadiost üks intervjuu, kus räägiti, et lipuvärvides torti pole justkui paslik ära süüa, et kuidas sa ikka lippu sööd või näiteks küünla näol põletad. See pani mind mõtlema, ja no tõsi ta on. Pealegi sinist värvi on üsna raske saavutada, just seda õiget.
Nami-namis on käimas retseptivõistlus "Tort isamaale 2011". See inspireeris torti siiski rahvusteemal tegema. Ehted meeldivad vast igale naisele, miks mitte seda siis ka tordikaunistusena kasutada? Siin siis minu nägemus rahvusehtest sõlg:




Põhi:
16 Marie küpsist
2 spl suhkrut
50 g sulatatud võid
1 kuhjaga spl kakaod

Täidis:
600 g Philadelphia toorjuustu
100 g suhkrut
3 muna
2 tl vaniljesuhkrut

Kate:
500 g hapukoort
4 spl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
safranit



Kaunistuseks kasutasin punaseid ja mustisõstraid ja jõhvikajahu.
Valmistasin nii nagu seda kooki.



Taotlus oli saada triibuline kook ja selle ma sain, pealegi väga maitsva. Safran on maitsenüansile nagu kirsike koogil:-)

Küpsised on liivataignast, peal suhkru-jõhvikajahu segu ja mandel.
Ja nagu sünnipäevale kohane, on ka sünnipäevalapse vanus pidulaual kajastatud:-)

Hautatud kalkunikints kooreses kastmes

Kevadet tahaks, väsimus ja viirused hakkavad võimust võtma ja ma mitte kuidagi ei taha seda. Mul ei ole selleks aega ka. Pool tunnikest õues ja no selline väsimus, et vajaks vähemalt tunnikest päevaund.... ah, mis ma ikka virisen, vähemalt on viimastel päevadel näha nii kaua oodatud päikest ja see juba paneb südame veidi kiiremini põksuma...
Täna poes lihaleti ees seistes, no lihtsalt ei suuda sealt midagi valida. Jalutad ikka ühele poole ja siis jälle teisele poole, sise- ja välis-, kints ja ribi, maks ja süda, keel ja saba, no otsusta ometi...tahaks kõiki ja sama mitte ühtegi neist.
Oeh, lõpuks oli kärus kalkuni kintsufilee ja mõned keeled. Tänaseks siis nii:

350g kalkuni kintsufileed
5 keskmist porgandit
2 küüslauguküünt
1 keskmine sibul
mõned salveilehed
sidrunmelissi
soola
pipart
õli
vesi
1 spl jahu
3 spl hapukoor

Haki sibul, küüslauk ja porgand, pruunista õlis.



Lõika kalkuni kints väiksemateks tükkideks ja pruunista pannil.



Vala kalkunitükid ja sibul-küüslauk-porgand potti, kalla juurde vett niipalju, et põhi oleks kaetud ja natuke veel, lisa maitseained ja hauta kuni liha on pehme. Lisa hapukoore-jahu segu ja lase keema. Serveeri keedukartuli ja värske sibulaga.




Lihtne lasanje

Üks äraunustatud vana veidi uuemas kuues. Ei mäletagi, millal ma viimati lasanjet tegin, teised sööjad mäletasid, et sellest polegi nii kaua aga no minu arust küll terve igavik...
Ilmselt on mittetegemiseks süüdi ka see, et lapsele see eriti peale ei lähe ja no üksi ma seda ka ju süüa ei jaksa.
Seekord oli sööjaid rohkem, järelikult sain oma isu rahuldada.

Vaja läks:
lihtsamat teed minnes rainbow lasanje põhjad ja kastmepulber
seened
ananassikonserv
hakkliha
piim
vesi
riivjuust
Parmesan riivituna

Pruunista hakkliha ja seened, lisa ananass ja kastmepulber, lisa piim ja vesi, et kaste oleks parajalt paks ja parasjagu vedel. Aseta lasanje vormi põhja kiht lasanjepõhjasid, siis täidis ja nii oma kolm kihti, kõige peale riivitud juust. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes pool tundi. Lase veidi jahtuda ja serveeri värske salati või maitserohelisega.





Tallekeel

Hõrgutav, suussulav, imemaitsev...... mida kõike võib tema kohta öelda, pigem võtab sõnatuks ja paneb lihtsalt ahmima. Õde ütles, et see sõnakombinatsioon ise kõlab julmalt, ja no kui nii mõtlema hakata, siis muidugi, aga .... siis ei saaks ju üldse midagi süüa kui kõigesse nii sügavuti tungida. Vähemalt pooled hõrgutised jääksid proovimata ja sellest oleks tõeline kahju.

Vaja läks:

9 tallekeelt
külma vett
2 kooritud sibulat
4 küüslauguküünt
1 tl musta terapipart
2 tl rohelist terapipart
3 rosmariinioksa
4 loorberilehte
3-4 tl soola

Tallekeeled potti, peale külm vesi just nii palju, et kataks keeled ja tsipake veel. Lasin keema tõusta ja korjasin sel ajal vahu pealt. Lisasin maitseained ja keerasin kuumuse keskmise peale. Keetsin natuke üle kahe tunni. Vahepeal potti kiigates tundus, nagu keedaks mingit nõiarohtu, vesi oli roheline, mis roheline, aga lõhn, mis potist levis, tõotas head.
Tõstsin keeled potist ja koorisin ära, sulpsatasin kooritud keeled potti tagasi ja lasin seal vedelikus jahtuda.
No tegelikult päris maha jahtuda nad ei saanudki, enne läks maitsmiseks ja no tõesti ime, et pisut ka järgmiseks hommikuks võileivale jagus. Korralikku pilti ei saanudki, enne said otsa. Järgmisel korral panen fotoka lauale enne kui keeled:-)


Võileivatort

Hm,mul tuli lahendada keeruline ülesanne, osta poest leiba ja sellest võileivatort teha. Leivalett on pikk, aga mida sealt valida kui pole ise juba paar aastat poest leiba ostnud. Seisad ja vahid seda letti aga valida ei oska. Tingimuseks, et vormileib, see natuke kergendas valikut aga keeruline ikka...lõpuks sai otsustatud ühe sellise kasuks, mille pakendil kirjas, et juuretisest tehtud. Ülejäänud komponendid ka kokku varutud ja nii ta tehtud saigi.
Kasutasin:

2 vormileiba
Merevaigujuust
riivitud juust
sink
ananassitükid
majonees
hapukoor
toorjuust
murulauk
värske kurk
paprika
kirsstormatid
mozzarella tükid
riivitud parmesani
petersell

Tegin kolm kihti, vahele Merevaigu-riivitud juustu-singi-ananassi-majoneesi-hapukoore segu. Ööseks külmkappi. Järgmisel päeval määrisin pealt toorjuustu-hapukoore-murulaugu seguga ja kaunistasin ülejäänud värskega, lisaks riivitud parmesan. Selline päiksepaistelisele talveilmale kohane värvikas sai.



Ja maitsev ka!

Juustu-seesamikana

Ühel päeval oli meie külmkappi imelikul kombel kogunenud liiga palju riivjuustu. Ideed, mida sellega pihta hakata, täitsa otsas. Poes trehvasin tuttavaid, kes andsid hea idee, teha paneeritud kana. Ma pole eriline riivsaias paneeritud toitude fänn, seega otsustasin kana paneerida hoopis seesamiseemnete ja juustuga.
Kasutasin:

kanafilee
muna
sool
pipar
seesamiseemned
riivitud juust
praadimiseks õli

Kloppisin muna lahti, lisasin soola-pipra ja seesamiseemned. Fileetükid lõikasin õhemaks, keerutasin nad muna-maitseainesegus ja pistsin pannile. Pruunistasin mõlemalt poolt ja keerasin tule vaiksemaks, kui kana oli pehme, raputasin juustu peale ja küpsetasin mõlemalt poolt juustukoore ümber. Kõrvale sõime riisi ja kurgi-avokaado-suvikõrvitsa-tomati salatit. Läheb kordamisele kindlasti.





Apelsinipart



Teiseks Jõulupühaks oli meil laual part. Mitte päris tavaline aga apelsinipart, mõnus mahlane ja magus. Tegemine ise konti ei murra kellelgi, ma väga palju ei jaksanud toimetada, nii, et selline kiirelt ahju variant.

u 2kg kaaluv part
sool
pipar
3 apelsini (neist 1 serveerimiseks)
nelki
500 ml vett
2 küüslauguküünt

Kuivatasin pardi köögipaberiga nii seest kui väljast, hõõrusin soola-pipra seguga. Lõikasin kaks apelsini neljaks ja torkasin koore sisse nelgid. Pardi kõhtu peitsin osa apelsinisektoreid, ülejäänud jäid koos küüslauguga lihtsalt potti. Valasin vee sinna juurde ja panin 175-kraadisesse ahju tunniks kaane alla, siis tõstsin temperatuuri 200-kraadini ja küpsetasin veel tunnike ilma kaaneta. Kõrvale keetsin kartuleid, lisaks veel hapukapsad, marineeritud paprika, kõrvits ja seened. Väga maitsev taaskord!





Maitsev lammas



Viimasel ajal ei taha seda siga enam kuidagi süüa, hing ihkab millegi erilisema järele. Niisiis sai seekord otsustatud lamba kasuks.
Poest parajad tükid, turule pole mul praegu lihtsalt aega lipata, kuigi tahaks sinna uuele turule juba vägagi... paar erinevat retsepti kokku mikserdatud, kõigest neli tundi ja valmis ta saigi.
Ehk siis:

lambakints
õli
sool
pipar
salvei
3 küüslauguküünt
kuivatatud kirsid
punane vein
vesi

Hõõru liha õliga, maitsesta, pane potti koos küüslaugu, salvei ja kirssidega. Vala peale veini-vee segu ja küpseta 220-kraadises ahjus 15 minutit, alanda ahju kuumus 130-le ja küpseta neli tundi, kuni liha on ilusti küps. Serveeri näiteks keedukartuli, marineeritud õunte ja kõrvitsaga. Mmmmm.... Kõrvale veini ka.




Marineeritud õunad

Suve lõpus suures hoidiste tegemise tuhinas jäi marinaadi üle ja ära ka nagu ei raatsinud visata. Saigi siis õunad purki ja marinaad peale. Polnud õrna aimugi, et sellest mõttevälgatusest nii maitsev asi välja võiks kukkuda.

Marinaad ise sama mis paprikal . Tulemus aga igati hõrk praekõrvane.



Kahju, et nii vähe sai tehtud, järgmisel aastal tuleb kindlasti korrata.

Singi-ananassi pirukas



Aeg-ajalt tahaks ju ikka soolast pirukat ka. Otsisin ja sobrasin retsepte, lõpuks sai selline:

500g pärmi-lehttaigent
400g sinki
1 väike purk ananassitükke
100g sinihallitusjuustu
1 paprika
1 väike suvikõrvits
2 pakki riivjuustu
3 dl kohvikoort
2 muna
natuke õli

Tükelda paprika ja suvikõrvits, kuumuta nad õlis poolpehmeks. Rulli taigen ja laota ahjuplaadile, kata kuubikuteks lõigatud singi, ananassitükkide, paprika ja suvikõrvitsaga.
Kuumuta potis koor ja murenda sisse sinihallitusjuust, kuumuta kuni juust on sulanud, jahuta veidi ja klopi hulka munad. Vala ahjuplaadile, kata pealt riivjuustuga ja küpseta 200-kraadises ahjus umbes pool tundi.
Lõika sobivateks tükkideks ja lase hea maitsta.



Imemaitsev küülik

Eile poes lihaleti ees seistes hakkasid mulle silma küülikud. Tunnistan ausalt, et ise pole ma neid varem teinud, küll aga söönud. Isu millegi teistsuguse järele oli aga nii suur, et ma ei saanud kiusatusele vastu panna ja jõuluni oodata. Ostsin selle küüliku tänaseks. Retsepti otsisin siit ja sealt, teades, et mul täna väga kaua aega pole, otsustasin selle retsepti kasuks, väikeste mugandustega muidugi:

küülik
jahu
500 ml vett
ühe sidruni mahl
salveid
porgandeid
3 küüslauguküünt
soola
pipart
kaneelikoor

Tükeldasin küüliku, keerutasin jahus ja pruunistasin kiirelt pannil. Samal ajal keetsin vee koos sidrunimahlaga. Maitsestasin küüliku soola ja pipraga, lõikusin porgandid paksudeks viiludeks. Panin kõik ahjupotti, lisasin küüslaugu, kaneeli, salvei ja valasin keeduvee ka peale. Küpsetasin 175-kraadises ahjus 1,5 tundi. Lisandiks tegin spagette, salatina marineeritud kõrvits ja minu üllatuseks ülimaitsvaks osutunud marineeritud õunaviilud.



Küülik osutus nii imemaitsvaks, et mul pole enam kahtlustki, mida tänavu jõululauale panna.


Tortiljad mango-hakkliha täidisega




Lihtne, kiire ja mõnusalt terav - nii võiks neid iseloomustada.
Kui tahad midagi kiiresti valmis saada, siis söö tortiljasid.
Vaja läheb:

hakkliha
sibulat
mangokonservi
suvikõrvitsat
maisikonservi
Taco kastet, teravus vastavalt maitsele
täisteratortiljasid

Prae täidise koostisosad pannil, lisa kaste ja kuumuta veel veidi.
Soojenda tortiljad ahjus või mikros. Aseta täidis peaaegu poolele tortiljale, keera rulli ja asu maiustama:-)





Kõrvitsapüreesupp

Ühe sombuse-vihmase päeva toidulaual võiks küll olla mõnus püreesupp, eriti kui see näeb nii ilus värvikas välja.
Retsepti piilusin siit.
Ma ei raatsinud kõrvitsa sisu lihtsalt külma südamega prügikasti visata, sellepärast otsustasin sellest suppi keeta.
Kasutasin siis:

kogu kõrvitsa sisu, mis jäi üle 5 kg-st kõrvitsast
3 suurt porgandit
2 sibulat
1 suur küüslauguküün
oliivõli
vesi
sool
pipar

Hakkisin sibula ja küüslaugu, kallasin potti koos õliga. Kuumutasin kuni sibul muutus klaasjaks. Valasin potti õhukeseks viiludeks lõigatud porgandi ja kõrvitsa sisu. Lisasin u 2,5 liitrit vett. Keetsin kuni porgand pehme. Püreestasin ja lisasin maitseained. Lasin veel natuke podiseda ja oligi valmis.




Marineeritud kõrvits

Kõrvitsa kasutamiseks on nii palju erinevaid viise, et kõik ei tule kohe meeldegi. Üheks traditsiooniks Jõululaual on aga oma marineeritud kõrvits. Sellest ei saa ükski aasta loobuda. Retseptiks sai kasutatud sama, mis marineeritud paprika puhul ainult et, kõrvitsale läheb rohkem suhkrut.



Kõrvitsaseemned nokkisin välja ja panin paberile kuivama. Siis on järgmisel aastal seeme omast käest võtta. Suurema enamuse saab muidugi talve poole sepiku sisse panna või niisama ära krõbistada.


Marineeritud paprika - lapsepõlve mälestus

Oi, kuidas ma olen seda juba ammu tahtnud. Nüüd siis lõpuks jõudsin tegemiseni. Ostsin eile turult 3kg paprikat ja pidin jälle meie müüjates pettuma. Tädi oli kole kärme mulle neid kaaluma ja just läbipaistmatutesse kilekottidesse. Polnud norimise tuju ja peas veel mitmed muud mõtted, lasin tal toimetada. Koju jõudnud, avastasin, et mitu paprikat oli juba eile mädased. Täna neid kõiki puhastama asudes veendusin, et mõni üksik oli plekita. Kahju hakkas, et polnud piisavalt usin ise neid valima ja samas mõtlesin, et on ikka inimesed meil. Ma küll ei tahaks kellelegi halvaks läinud toitu müüa, edaspidi ju minu käest enam ei ostetaks. Aga nemad, neil on täiesti ükskõik, peaasi, et raha ruttu kätte saaks ja kaubast lahti, mis siis, et pole kvaliteetne. Selle tädi käest ma igal juhul enam ei osta, otsin uue.

See mõnus marinaad sobib nii prae juurde salatiks kui ka lihtsalt niisama süüa. Lapsena tõstsin purgist taldrikule ja mugisin :-))

Täna kulus:
2 kg paprikat
2 l vett
500 g suhkrut
16 tera nelki
12 tera vürtsi
1 kaneelikoor
natuke ingverijuurt
6 spl äädikat

Pane vesi keema, lisa maitseained ja keeda natuke. Lisa paprikat jaokaupa, lase kaane all natuke keeda ja tõsta sõelaga purki. Lisa järgmine ports, seni kuni kogu paprika on marinaadist läbi käinud. Paprikat ei tohi väga kaua keeta, muidu läheb pudiks. Keeda marinaadi veel natuke ja vala siis purkidesse. Sule purgid.

Tulemuseks selline mõnus magus paprika.




Aedvilja-hakkliharoog

Lõunasöögiks käisin võtsin aiast kartuleid ja porgandid muidugi unustasin. Saatsin siis lapse ja millega tema tagasi tuli! Vot sellised porgandid kasvavad tänavu meie peenral:-)



Vahepeal olid valmis saanud mitmevilja- ja täisterakuklid, mis on niisama head süüa või lapsele kooli kaasa anda. Aga neist saab ka näiteks torni ehitada kui emme piisavalt kiiresti sööki valmis ei saa:-)



Meie tänane lõuna tuli aga nii imemaitsev, et tuli lausa kaks portsjonit süüa, vähemaga me ei leppinud.

Praadisin väheses võis:

2 küüslauguküünt
1 keskmise sibula
3 porgandit õhukeste viiludena
1,5 beebisuvikõrvitsat
1 suure tomati
250g hakkliha

Kõrvale keetsin kartulit. Meie peres on selline roog täiesti tihti menüüs, siiani rohkem makaronide seltsis ja ilma porgandita. Seekord siis sedapidi ja väga maitsev!




Mõnus üllatus vihmasesse pühapäeva

Viimaste päevade ilmad on nagu paras loterii. Et kas jõuad enne vihma või mitte. Ootasin täna parajat hetke, et õue oma kõrvitsaid-kurke vaatama minna. Kas on veel miskit või saab katteloorid puhtaks ja talvekorterisse. Omast arust läksin paari kurgi järele aga oh üllatust, tagasi tulin terve hunnikuga. Lisaks veel ka paar suvikõrvitsapojakest, need ju sellisena eriti magusad. Ja kurke-kõrvitsaid paistab veelgi tulemas, peaasi, et külm neid ära ei võtaks.



Suure seeneuputuse lummuses oleme meiegi paar korda metsa põiganud.



Esimesel korral oli sõpradega üks teine üritus külastamisel, kuid korvid olid autos ja põikasime metsa ka. Saak eriti suur polnud aga metsas oli lihtsalt mõnus. Paar päeva tagasi sättisime ennast teadlikult seenele ja ega me seekord ilma ka jäänud. Männiriisikaid korjasime lausa põlvili ja ei läinud just eriti kaua kui korvid täis said.



Viimase käigu tulemus sai nendesse purkidesse pika sorteerimise, kuumutamise, kupatamise, marineerimise tagajärjel.



Ma ei tea teist nii suurt marineeritud seente fänni kui minu laps:-) Juba seente sissetegemise ajal käis nagu kass ümber palava pudru ja palus seeni süüa. No laseks ikka enne purki panna. Täna ma enam survele vastu panna ei jõudnud ja nii me ühe purgikese lahti tegimegi. Kuna Nami-nami-s on parajasti käimas vegan-toitude nädal, siis sõime täna vastavalt sellele.
Ehk siis, kaua oodatud marineeritud seened said lisandiks tatrapudru ja värskelt korjatud kurgi.



Suvikõrvits nii ja naa

Meil on tõeline suvikõrvitsa uputus. Sööme teda toorelt ja küpsetatult, täidetult ja püreestatult, moosina ja marineerituna. No võimalusi jagub.
Mõned näited:
1. lihtsalt viiluna võileivale
2. laps sööb nagu leiba, lõika aga viil ja läheb
3. suvikõrvitsa-suitsuvorsti snäkid, viiludena üksteise peal
4. toorsalatisse nagu kurk
5. tükkideks ja pannile, natuke võid ja maitseaineid ja sobib nii mõnegi prae juurde lisandiks
6. panniroogade sisse
7. püreesupina
8. grillitult fooliumis või lihtsalt grillrestil



9. lavashisuupistel



10. täidetud kujul, täidiseks erinevad variandid:

- hakkliha,sibul, majonees, tomat, peale juust. Kõrvale tomatit, tilli



- Merevaik, mozzarella, hollandi juust, tomat. Kõrvale näiteks kurgisalat - väga maitsev!



- praetud kukeseened sibulaga, segada Merevaiguga, peale juustuviil - viib keele alla, ausalt!



11. moosina, üksi ja erinevate marjadega, sellest oli juttu juba allpool

12. marineeritult, vt allapoole

Üks ütlemata tänuväärne taim, millel on lõputult kasutamisviise vastavalt iga pere maitsele.
Olen õnnelik, et teda sel aastal kasvatada tahtsin. Kevadel istutasin potti kuus pisikest seemet, millest tulid igavesti võimsad taimed ja saaki oi-oi kui palju:-)


Lihtsad bruschettad

Üks kiirelt valmiv maitsev suutäis. Hea pakkuda nii kutsutud kui ka ootamatutele külalistele.
Vaja läheb:

2 viilu ciabattat (parim kodus küpsetatud)
1 küüslauguküüs
mõnusalt küpseid tomateid
mozzarellat
basiilikulehti
soola ja musta pipart
õli praadimiseks

Prae ciabattad pannil mõlemalt poolt ja määri kohe küüslauguga. Lõika tomatid võimalikult pudiks ja panne ciabattale, maitsesta pipraga ja peale veel mozzarella ning basiilik. Ongi valmis, head isu!



Peedi-mozzarella suupisted

Suvisel ajal ei saa üle ega ümber igasugu suupistetest. Mida lihtsamalt-kiiremini valmiv, seda maitsvam.
Siinsed suupisted valmisid keedetud peedist, mozzarellast, hapukoorest ja maitseainetest.
Lõika peet viiludeks, aseta taldrikule, peale lõika mozzarella viilud. Sega eraldi kausis hapukoor, laimimahl, sool-pipar. Tõsta igale suupiste portsjonile lusikaga koort ja kaunista riivitud (hakitud) laimikoorega.



Täiuslik gurmee:-)))


Mozzarella Milaneze

Inimene pole kunagi rahul sellega, mis tal on. Kui meil on külm ja sajab vihma, on paha. Kui on soe, et mitte öelda lausa palav, on jälle valesti. Mulle sobib see teine variant rohkem, riideid pole väga palju vaja ja jahutada saab ennast mõnusalt merevees ligunedes.
Igal juhul on mu köögis vaatamata kuumusele, temperatuur ületab enamuse ajast 30-pügalat, viimastel päevadel siiski päris palju korda saadetud.
Täna sai taas Nami-Nami pildita retseptikogu sirvitud ja sealt üks variant välja valitud, mis eriti aega ei nõudnud ja maitses ka päris hästi.
Mozzarella Milaneze oli selleks valikuks.
Enam kui tunnikese jagu käis meist üle kuiv äike, ja kui siis kukkus kallama, just siis kui oli vaja peenralt salatimaterjali korjama minna. Laps keeldus, tuues põhjuseks äikese kartuse. See mõni hetk, mil korjasin salatilehti ja sibulat, oli täiesti piisav minu üleni märjaks kastmiseks:-))

Salat, mida juustu kõrvale sõime, sai järgmine:

1 pikk kurk
pool valget sibulat
pool avokaadot
hakitud rohelist sibulat
soola
pipart
hapukoort

Avokaado mahendas väga mõnusalt sibula maitset ja sobis suurepäraselt hapukoore sisse.



Kartuli-tillisalat

Suvel saab nii palju grillida, et kartuli söömine unustatakse tihti sootuks. Otse loomulikult elavneb see taas kui värske kartul valmis saab. Seda korda proovisin sellist retsepti: nami-nami mahukast retseptikogust. Meil lisandiks veel grillitud kana ja värsked kurk ja tomat.



Midagi halvasti ei ütle aga vaimustuses ka just pole.

Maamehe kartulid

Aeg-ajalt tekib isu lihtsalt praekartuli järele. Kõige lihtsam on neid siis keedetud kartulist teha. Aga maitsvam tuleb värskest kartulist. Seekord siis sedasi, et natuke sibulat ja maitseaineid ka ja valmis ta oligi.



Eriti hea hõng on toidul juures kui seda on teinud laps, kes tahab juba ISE köögis toimetada :-))

Köögiviljasupp pasta ja murulauguga

Alati pole aega ja tahtmistki liha süüa, siis saab kiire supi niisama ka valmis. Et asi päris lurr ei oleks, lisasin riisiteralist pastat ja vitamiiniks murulauku.



Roheline salat



Üks igati mõnus kevadine salat, milles on:

värske kurk
avokaado
roheline salat
rukola
murulauk
soola, pipart
natuke õli


Avokaadosalat




Minu üks viimase aja lemmiksalateid. Siia võid segada sisse mida vaid kodus leidub. Selles konkreetses pildil olevas salatis on:

kirsstomat
kurk
avokaado
lehtsalat
murulauk otse peenralt
puljongimaitseaine
must pipar

Eelnevatel kordadel olen lisanud ka näiteks lillkapsast või brokolit, sibulat. Igati mõnus suutäis.


Kanafilee Tacokastmes

Lapsed on tihti väga head söögiidee andjad. Minu oma vaatas oma lemmikuid Tweenie põngerjaid ja tuli siis jooksuga, et tema tahab Hiina toitu lõunaks saada. Ahah?!? Uurisin, et kas ta üldse ise teab, mis see Hiina toit on. Jaaa, tule vaata. Keriti kassett õigesse kohta ja ma pidin siis filmist aru saama, mida need Hiina lapsed seal sõid:-) Üks oli selge, riis ja sinna kõrvale midagi. Kappe ja varusid uurinud, leidsin tüki kanafileed ja Taco kastme. Lõikusin kana tükkideks ja praadisin kiirelt pannil, lisasin natuke marineeritud küüslauku ja lõpuks Taco kastme. Riisi keetsin eraldi ja igaks juhuks kana juurde ei seganud, et mine tea, äkki preilile ei kõlbagi. Kõrvale sõime riivitud porgandi-kapsa ja pirni salatit. See oli küll nagu rusikas silmaauku selle terava juurde. Ja no kujutage pilti, mu laps sõi taldriku tühjaks:-))





Küpsetatud searibi

Turul liha valides tekib kohati tunne, et tahaks kohe kõiki tükke korraga. Tihti eelistan aga ribi. Ka eile oli meie lõunamenüüs searibi koos ahjukartuli ja tomati-sibula salatiga. Liha maitsestasin soola ja pipraga ning määrisin siis ohtra sinepi sisse. Pannile ja koos kartulitega ahju. Minu ahjus küpses ta 220 kraadi juures natuke üle tunni. Maitsev nagu alati.




Kõrvitsapüreesupp



Vahelduseks tahaks ju aeg-ajalt midagi sametisemat saada. Nami-namis on ta kõrvitsasupi nime all. Mina muidugi tegin natuke omamoodi ja panin hapukoore ja jahu asemel hoopis Merevaiku. Röstitud saiakuubikud teevad asja veelgi paremaks.


Ahjukartulid sealiha ja juustuga



Ostsin poest ühe sealiha praetüki ja mõtlesin selle algul kogu täiega ahju pista. Ilm oli ilus ja päikese nautimine venis pikaks. Lõpuks oli nälg kõigil nii suur, et mingi suure prae ootamine ei tulnud kõne alla. Viilutasin siis liha, et kiiremini saaks, ladusin õlisele pannile, maitsestasin puljongimaitseaine ja pipraga. Peale lõikusin kartuli ja sibula tükid. 15 minutit ahjus, siis peale veel riivitud juust ja veel 25 minutit ahjus, 180 kraadi juures, ja valmis ta oligi.




Väga mõnus maitse, sõid ja kiitsid isegi need, kes tavaliselt sibula peale nina kirtsutavad:-)


Riisisalat



Kui Sul on eelmisest lõunasöögist alles riisi ja suurest munade keetmisest-koksimisest mune, siis on need just paras salatiks segada. Mina lisasin veel punast paprikat, apelsini tükke, hapukoort-majoneesi ja maitseaineid. Üllatavalt hea sai.


Lavashisuupisted



Mõnusad suupisted niisama õhtuseks näksimiseks või siis sõpradega koos nautimiseks. Nende tegemine ei murra konti ka. Osta poest lavash, valgehallitusjuustu (võib ka sinihallitusjuust olla), kapparit, riivitud juustu ja küüslauku. Aseta lavash pannile, kata riivjuustu, tükeldatud hallitusjuustu, peeneks hakitud küüslaugu ja kapparitega. Soovi korral tilguta natuke õli ka. Pista 200 kraadisesse ahju ja lase küpseda nii, et juust oleks sulanud ja lavashi ääred kergelt pruunikad. Lase natuke jahtuda, lõika tükkideks ja naudi koos valge veiniga näiteks.


Kevadised võileivad







Vahvad võileivad on tehtud seemne-pähklileivast, saida juustust, salatilehest, tomatist ja sibulast. Hea tervislik amps kevadiseks hommikuks.


Makaroni-panniroog




Kellel söögitegemiseks ideed puuduvad, siis siin on üks ülimalt lihtne roog.
Prae pannil hakkliha, hakitud sibul, paprika, tomat, mais. Samal ajal keeda pehmeks makaronid. Kalla need pannile, maitsesta ja sega kõik omavahel läbi. Serveeri salati, majoneesikastme vms. Minu lapse lemmikroog, mida ta võiks süüa kasvõi kolm korda päevas:-)


Apelsinikuues kartulisalat




Ei tea millest, ilmselt sellest pikast valgest talvest, tuli tahtmine midagi värvilisemat laual näha. Sealt tuligi idee cateringi läbivaks teemaks valida oranž värv. Polnud muud variantigi kui kasutada salatikausina apelsinikoort. Lapse poolt lisandus soov koore äär sakiliseks lõigata. Tore ju! Seest vooderdasin veel salatilehega nii igaks juhuks, kui apelsini valge osa peaks mõrkjat maitset andma. Minu arust täitsa vahvad ja salatit mahtus täitsa paras ports sinna sisse.


Pestoga täidetud kirsstomatid



Jällegi üks cateringi osa. Need pisikesed ampsud kadusid laualt nagu soe sai ja said ülima kiituse osaliseks. Olin täitsa kõrvust tõstetud:-))))


Pestorullid teisel katsel



Need sai tehtud ühe väga toreda inimese sünnipäeva cateringi raames. Said natuke teistsuguse välimusega kui eelmised. Kaugelt võis isegi kaneelirullidega segamini ajada. Samas, kui eelmised olid sellised mõnusad pehmed pirukad, siis need tulid krõbedamad ja ilmselt sutsu hõrgumad.


Grissini pulgad peekoniga


Suupisted ema sünnipäevaks
Tegemist siis grissini pulkade ümber keeratud suitsupeekoni suupistetega. Selleks, et see peekon seal pulga ümber seisaks keerutasin neid enne toasoojas võis, siis veeretasin riivitud parmesani ja rukola segus ning keerasin peekoni sisse peitu. Kaunistuseks salatilehed, kirsstomatid ja külmutatud punane sõstar.


Pestorullid




Pestorullid tegin ema sünnipäevalauale. Esimest korda elus proovisin pestot ise teha kuna poes olevatel purkidel kirja pandu tundus liiga e-rikas:-). Igal juhul olen tulemusega väga rahul, maitsesid nii sünnipäevalapsele kui külalistele. Pesto retsepti võtsin nami-namist, lehttaigna rullisin suhteliselt õhukeseks, määrisin pestoga, keerasin rulli ja lõikasin tükkideks. Pealt määrisin munaga, et oleks ilusam silmale vaadata.