Lapsena tundub kõik kuidagi keeruline ja aeganõudev, piparkoogitaigen tundus ülikeeruline, rääkimata Napoleoni põhjade küpsetamise aeganõudvast protseduurist. No ei ole ju, kõik on tegelikult imelihtne, kui vaid tahtmist jagub.
Eilse päikesega tuli soov midagi siidist ja kreemjat süüa. Kodus leidusid vajalikud komponendid ja nii ta tehtud saigi.
Tegin nii:
2 sidruni hästi peenelt riivitud koor
2 sidruni mahl
poole veriapelsini mahl
225 g suhkrut
6 munakollast
100g toasooja hakitud võid
Riivisin sidrunilt koore ja segasin suhkruga. Vispeldasin selle munakollastega. Lisasin sidruni ja apelsinimahla, segasin veel hoolega. Ajasin potis vee keema ja tõstsin segu kuumakindlas anumas poti kohale. Keerasin kuumuse keskmise peale ja vispeldasin segu kuni paksenemiseni. Aega võttis umbes 15 minutit. Tõstsin kausi potilt ja segasin hoolega hulka hakitud või. Mis purki mahtus, läks purki ja jahtunult külmkappi. See mis purki ei mahtunud, mahtus meie kõhtu.
Keda häirivad sidrunikoore tükid, see võiks kreemi enne purki panemist läbi sõela suruda. Mina seda ei teinud. Tulemus oli niigi siidine ja sõltuvust tekitav, just selline nagu ootasin.
Kes soovib, määrib saiaviilule, kes tahab, määrib koogi vahele või peale. Ainult munakollastega tehtult jääb ilus kollane, tänu sellele saab kasutada ka näiteks vahukoore lisandina tordi kaunistamisel.
No comments:
Post a Comment