Beseepiparkoogid

HEAD VANA-AASTA LÕPPU KÕIGILE!



Kellel täna õhtuks magusa plaanid veel tegemata, soovitan teha neid piparkooke. Väga mõnusad ampsud saab, aega palju ei võta ja konti ka ei murra.
Vaja läheb:

1 munavalge
pisut soola
1 dl suhkrut
poole sidruni riivitud koor
500g piparkoogitaigent

Jaga taigen neljaks, rulli õhukeseks ristkülikuks. Samal ajal vahusta munavalge soolaga ja kui vaht juba selline pehmeke, lisa tasapisi suhkur ja lõpuks riivitud sidrunikoor. Vahusta tugevaks vahuks. Määri vaht taignale ja keera ettevaatlikult rulli. Mugavam on taigent rullida küpsetuspaberil, siis saad koos sellega juba rulli keerata. Pane rull vähemalt 45-minutiks jääkappi. Soojenda ahi 150-kraadini, lõika rull terava noaga kiiresti viiludeks, jaota pannil laiali ja küpseta umbes 15 minutit. Lase täielikult jahtuda. Algne retsept pärit
siit.

Apelsinipart

Teiseks Jõulupühaks oli meil laual part. Mitte päris tavaline aga apelsinipart, mõnus mahlane ja magus. Tegemine ise konti ei murra kellelgi, ma väga palju ei jaksanud toimetada, nii, et selline kiirelt ahju variant.

u 2kg kaaluv part
sool
pipar
3 apelsini (neist 1 serveerimiseks)
nelki
500 ml vett
2 küüslauguküünt

Kuivatasin pardi köögipaberiga nii seest kui väljast, hõõrusin soola-pipra seguga. Lõikasin kaks apelsini neljaks ja torkasin koore sisse nelgid. Pardi kõhtu peitsin osa apelsinisektoreid, ülejäänud jäid koos küüslauguga lihtsalt potti. Valasin vee sinna juurde ja panin 175-kraadisesse ahju tunniks kaane alla, siis tõstsin temperatuuri 200-kraadini ja küpsetasin veel tunnike ilma kaaneta. Kõrvale keetsin kartuleid, lisaks veel hapukapsad, marineeritud paprika, kõrvits ja seened. Väga maitsev taaskord!

Budapesti rulltort

See on üks naljakas beseekoogi variant. Miks naljakas? Sest see on üks rootslaste populaarsemaid kooke aga mis on neil ühist Budapestiga, see on mul veel välja uurimata. Igal juhul väga-väga maitsev.

Pähkli-kakaobiskviit:
5 munavalget
3 dl suhkrut
150 g sarapuupähkleid
2 spl kakaod
1 dl jahu

Täidis:
3 dl vahukoort
300g konservmandariinilõike

Peenesta pähklid kombainis ja pane kaussi, lisa kakao ja jahu. Vahusta munavalged, lisa vähehaaval suhkur ja vahusta seni kuni on läikiv vaht. Lisa pähklisegu, vala küpsetuspaberile ja küpseta 150-kraadises ahjus 20 minutit. Võta ahjust ja libista õrnalt küpsetusrestile jahtuma.
Jahtunud biskviit kummuta puhtale küpsetuspaberile ja eemalda, see mis ahjus oli.
Nõruta mandariinilõigud, vahusta vahukoor ja sega hulka mandariiniviilud. Määri segu biskviidile laiali ja keera siis paberi abil ettevaatlikult, et ei mureneks, rulli.
Lase paar tundi jahedas maitsestuda.

Beseerull sidrunikreemi ja mustsõstardega

Beseehull- nii võiks vist minu kohta öelda küll, igatepidi on teda proovitud ja alati maitsenud. Rulli ma teda veel keeranud ei olnud, eilseni. Nüüd on seegi tehtud. Pean ütlema, et lootsin midagi krõbedamat aga selline variant oli ka väga hea, sidrunikreem ja marjad tasakaalustasid magusust.



6 munavalget
noaotsatäis soola
200g suhkrut
1tl maisitärklist
1tl valget veiniäädikat

Vahele:
2dl vahukoort
suhkrut maitse järgi
200g toorjuustu
poole sidruni mahl
mustsõstraid

Vahusta munavalged vähese soolaga pehmeks vahuks, lisa suhkur ja vahusta kuni on läikiv vaht, lisa tärklis ja äädikas ja vahusta veel paar minutit. Kalla ahjuplaadile aja siledaks. Küpseta 160-kraadises ahjus umbes 20 minutit kuni besee on pealt kuiv. Võta ahjust, aseta peale teine küpsetuspaber ja lase jahtuda.
Vahusta vahukoor suhkruga, lisa toorjuust ja sidrunimahl.
Keera besee ettevaatlikult ümber, eemalda alumine küpsetuspaber, kata kreemi ja marjadega ning keera ettevaatlikult rulli. Hoia serveerimiseni jahedas.

Jõulud 2010

Panen siia kirja meie selle aasta Jõulumenüü, et oleks järgmisel aastal hea meenutada.

Eelroaks

Alustasime kuuma glögi, minu jõululeiva, hanemaksapasteedi ja sinna juurde kuuluvate moosidega saiaviilul, näksimiseks veel pähkleid-mandleid-piparkooke, mandariine








Põhiroaks maitsev küülik ja sama hea lammas, ahjukartulid, marineeritud seened-kurgid-kõrvits, kapsas, tomati-fetajuustusalat



Magusaks erinevad trühvlid, beseerull sidrunikreemi ja mustasõstraga, Budapesti rulltort, lastele jäätis
Jõime veini, morssi, kohvi ja teed.
Kõik oli väga maitsev ja kõht sai mõnusalt täis. Aitäh!

Kauneid

Jõule Teile kallid sõbrad!

Need hõrgutavad trühvlid

Neid on nii palju erinevaid, nad kõik on imemaitsvad, suudad sa siis otsustada, et mida võtta ja mida jätta.
Mina proovisin järgmisi:

Martsipanitrühvlid



100g martsipani
100g tumedat shokolaadi
seesamiseemneid

Lõika martsipan väikesteks tükkideks ja veereta käte vahel pallideks. Sulata vesivannil shokolaad, kasta martsipanipallid shokolaadist läbi ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud alusele. Raputa peale seesamiseemneid ja tõsta mõneks ajaks külma tarduma. Minu lemmikud!

Tumeda shokolaadi trühvlid Vana Tallinna likööriga



250g tumedat shokolaadi
2dl vahukoort
1 spl Vana Tallinna likööri
40g võid
kakaopulbrit

Kuumuta koor keemiseni ja tõsta tulelt, lisa hakitud shokolaad ja või ning sulata need segades. Lisa liköör ja sega ühtlaseks massiks. Pane külmkappi 12 tunniks. Vormi segust teelusikate abil väikesed pallid ja veereta neid kakaos. Tõsta paariks tunniks külma tahenema. Selline klassikaline trühvel siis.


Maapähklitrühvlid



2dl vahukoort
100g võid
600g tumedat shokolaadi (või 400g tumedat ja 200g piimashokolaadi)
2dl maitsestamat toorjuustu
3dl soolapähkleid

Kuumuta või ja koor keemiseni, tõsta pott tulelt ja lisa tükeldatud shokolaad, lase kuumas sulada. Sega juurde toorjuust ja pooled pähklitest.
Vala segu küpsetuspaberiga kaetud alusele ja raputa peale ülejäänud pähklid. Lase külmas taheneda. Lõika tükkideks. Mõnusa omapärase maitsega, algne retsept pärit siit


Marja-mandlishokolaad




Neid shokolaadipätse tegin lastele.

200g tumedat shokolaadi
1 dl mandli-metspähklisegu
1 dl kuivatatud jõhvikaid ja aprikoose

Rösti mandlid ja pähklid kuival pannil. Sulata shokolaad vesivannil, sega mandlite ja pähklitega, lisa ka jõhvikad-aprikoosid. Vormi kaks pätsi ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud alusele. Soovi korral kaunista pealt mandlite ja puuviljadega. Tõsta külma tahkuma. Tore isetehtud kingitus, pealegi väga maitsev!

Glasuurist majake

Kui Teil öösiti und ei ole ja selline unetu periood juhtub Jõuluajale, siis võtke külmkapist glasuur ja meisterdage midagi.
Minuga juhtus täpselt nii, et ühel õhtul läksin magama, jäin ka, aga kolme tunni pärast oli uni läinud ja no kaua sa neid lambaid ikka loed, parem aja ennast püsti ja tee midagi kasulikku. Soovitavalt muidugi midagi sellist, mis teisi üles ei ajaks.
Mul oli juba tükk aega peas mõte, et glasuurist võiks ju ka maju ehitada, samuti nagu piparkoogitaignast. Sel aastal on aga viimastel kuudel nii kiire olnud, et esialgu matsin selle mõtte ja lootsin järgmistele Jõuludele. Aga näe, saatus tahtis teisiti:-)
Sel ööl polnud mul külmkapis valget glasuuri, köögikombaini või mikseri kasutamine öötundidel ei tulnud ka kõne alla, järelikult tuli leppida värvilisega. Mis siis ikka, võtsin piparkoogimajade kavandid, panin need küpsetuspaberi alla ja hakkasin triipe vedama. Ühte-teist ja kolmandat pidi ja otsas see glasuur oligi.Peaaegu valmis olid otsaseinad ja katusetükid, külgseinad jäid uusi hetki ootama. Ja no oodata tuli suht kaua, poes polnud kusagil enam päris seda sama värvi glasuuri....
Sel nädalal lõpuks ometi vedas, sain mida tahtsin. Joonistasin ka külgseinad valmis ja lasin kuivada. Muide, kui teha suht tihe ruudustik ja küllalt jämedad jooned, pole küll mingit ohtu, et tükid katki läheksid, no muidugi, kui nendega just palli ei mängita....
Eile õhtul liimisin kokku seinad, täna õhtul katuse. Minu arust oligi kogu töö juures kõige raskem see liimimine. Piparkoogimaja on väga lihtne sulasuhkruga liimida, kuivab hetkega, glasuurmaja aga kuuma suhkruga liimida ei julgenud, tuli glasuuri ennast kasutada ja see juba nii kiirelt ei kuiva. Ühel päeval küsis laps, et miks ma neid toorjuustu ja jms karpe niiiii palju pean koguma. Siis vastasin, et sinna on hea suvel marju panna ja talvel hea külmast võtta, just selline paras kogus korraga söömiseks. Nüüd olid aga karbid abiks majakese kokku panemisel, seinatoeks ja katuse puhul sai vastavat kõrgust reguleerida erineva arvu karpidega.



Igal juhul valmis ta sai ja täiendab nüüd meie piparkoogiküla. Algselt pidi temast saama midagi muud kui see, mis pildil. Õiget nime ei oska sellele majakesele pannagi, kes midagi toredat pakub, mine tea, äkki teen auhinnagi?

Talvine šokolaadikook

Üks variante Prantsuse shokolaadikoogist.
Kui akna taga sajab pidevalt lund, siis miks ei võiks seda tordi peale sättida.

Päikseline puuviljakeeks

Keeksi on saanud viimasel ajal nii palju teha, et aitaks juba, aga no ei, vaja ju jõululauale ka veel midagi välja mõelda. Seekord valisis sellise:

200g võid
2 dl suhkrut
4 muna
4,75 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1,5 dl kuivatatud puuvilju
70g sukaati
1 dl rosinaid
0,5 dl päevalilleseemneid

Vahusta toesoe või suhkruga. Lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad. Sega küpsetuspulber nisujahuga, pane juurde tükeldatud kuivatatud puuviljad ja päevalilleseemned. Määri keeksivorm rasvainega ja tõsta taigen tasakesi vormi. Küpseta 175-kraadi juures tund aega. Katsu tikuga küpsust - kui tikk jääb puhtaks, siis keeks on küps.
Päevalilleseemned annavad keeksile mõnusa pähklimaitse. Soovi korral serveeri keeksi rummiga maitsestatud vahukoorega, kuid hästi maitseb ka ilma kastmeta.

Maitsev lammas

Viimasel ajal ei taha seda siga enam kuidagi süüa, hing ihkab millegi erilisema järele. Niisiis sai seekord otsustatud lamba kasuks.
Poest parajad tükid, turule pole mul praegu lihtsalt aega lipata, kuigi tahaks sinna uuele turule juba vägagi... paar erinevat retsepti kokku mikserdatud, kõigest neli tundi ja valmis ta saigi.
Ehk siis:

lambakints
õli
sool
pipar
salvei
3 küüslauguküünt
kuivatatud kirsid
punane vein
vesi

Hõõru liha õliga, maitsesta, pane potti koos küüslaugu, salvei ja kirssidega. Vala peale veini-vee segu ja küpseta 220-kraadises ahjus 15 minutit, alanda ahju kuumus 130-le ja küpseta neli tundi, kuni liha on ilusti küps. Serveeri näiteks keedukartuli, marineeritud õunte ja kõrvitsaga. Mmmmm.... Kõrvale veini ka.

Marineeritud õunad

Suve lõpus suures hoidiste tegemise tuhinas jäi marinaadi üle ja ära ka nagu ei raatsinud visata. Saigi siis õunad purki ja marinaad peale. Polnud õrna aimugi, et sellest mõttevälgatusest nii maitsev asi välja võiks kukkuda.

Marinaad ise sama mis paprikal . Tulemus aga igati hõrk praekõrvane.



Kahju, et nii vähe sai tehtud, järgmisel aastal tuleb kindlasti korrata.

Tort jõulutähtedega

Üks tagasihoidlik tordike kerge jõuluhõnguga kaunistuses.
Sisu ikka biskviit, mille vahele sai toorjuust vahukoore ja punasesõstramoosiga. Peal martsipan.



Mulle isiklikult hakkasid need jõulutähekesed vägagi meeldima, tõenäoliselt näeb neid tänavu veel mõne tordi kaunistuses:-)

Singi-ananassi pirukas

Aeg-ajalt tahaks ju ikka soolast pirukat ka. Otsisin ja sobrasin retsepte, lõpuks sai selline:

500g pärmi-lehttaigent
400g sinki
1 väike purk ananassitükke
100g sinihallitusjuustu
1 paprika
1 väike suvikõrvits
2 pakki riivjuustu
3 dl kohvikoort
2 muna
natuke õli

Tükelda paprika ja suvikõrvits, kuumuta nad õlis poolpehmeks. Rulli taigen ja laota ahjuplaadile, kata kuubikuteks lõigatud singi, ananassitükkide, paprika ja suvikõrvitsaga.
Kuumuta potis koor ja murenda sisse sinihallitusjuust, kuumuta kuni juust on sulanud, jahuta veidi ja klopi hulka munad. Vala ahjuplaadile, kata pealt riivjuustuga ja küpseta 200-kraadises ahjus umbes pool tundi.
Lõika sobivateks tükkideks ja lase hea maitsta.

Jõulud, jõulud....

Sajab, sajab laia lund,
karu magab talveund.....

Ta muudkui sajab ja sajab ja otsa lõppeda ei kavatse....
Lastel rõõmu laialt, suurematel varsti suur mure, et kuhu see meeletu kuhi panna, ilus on ja tasuta trenni saab ka kõvasti aga no kaua võib tõesti....

Ma pean siinkohal seda kurja "Monikat" natuke tänama ka, mul nii ilus pitskardin aknal ees:-)



Tänaseks muidugi juba kadunud aga neljapäeval-reedel oli küll ilus vaadata.

Pagaripiparkook, pagaripiparkook, pagaripiparkook, pagaripip..... oeh, keel läheb sõlme, aga ikkagi tore, piparkoogid, päkapikud, piparkoogimajad, piparkoogikuusk, piparkoogiküla, nii palju ja rohkemgi veel.

Eelmisel aastal lubasin, et sel aastal ma enam uut piparkoogimaja ei tee. Aga, meie ülimalt mõnus soe suvi muutus toa nii soojaks, et eelmise aasta majake vajus lihtsalt kossdi kokku. Ja sel aastal teemegi jälle uue, laps vähemaga ei lepi.
Mis siis ikka, pea tööle ja kui mõte selge, siis käed käiku.

Kõige esimesena valmis meil hoopis kuuseke, näidiseks Heleni blogi. Minul vormid puudusid, võtsin kasutusele piparkoogivormid. Esialgu oli mul kolm erisuurust vormi, läbimõõduga 3; 3,5; 5,5cm. Asusin siis neid suurendama. Lõpuks sain veel 4; 7,5; 9,5; ja 11,5cm läbimõõduga. Ehk siis seitse erinevat suurust. Tegin igas suuruses kolm piparkooki, kõige väiksemast neli piparkooki.
Glasuuri abil ladusin nad üksteise otsa ja valmis ta saigi. Mulle tulemus meeldib.



Ühe majaga me sel aastal ei leppinud, tegime väikse külakese, kus päkapikkudel tore hullata, lumememme veeretada, karusselliga sõita, kaevukoogul kiikuda ja kingikotte pakkida. Uhke kuuskki väljakut ehtimas.

Imemaitsev küülik

Eile poes lihaleti ees seistes hakkasid mulle silma küülikud. Tunnistan ausalt, et ise pole ma neid varem teinud, küll aga söönud. Isu millegi teistsuguse järele oli aga nii suur, et ma ei saanud kiusatusele vastu panna ja jõuluni oodata. Ostsin selle küüliku tänaseks. Retsepti otsisin siit ja sealt, teades, et mul täna väga kaua aega pole, otsustasin selle retsepti kasuks, väikeste mugandustega muidugi:

küülik
jahu
500 ml vett
ühe sidruni mahl
salveid
porgandeid
3 küüslauguküünt
soola
pipart
kaneelikoor

Tükeldasin küüliku, keerutasin jahus ja pruunistasin kiirelt pannil. Samal ajal keetsin vee koos sidrunimahlaga. Maitsestasin küüliku soola ja pipraga, lõikusin porgandid paksudeks viiludeks. Panin kõik ahjupotti, lisasin küüslaugu, kaneeli, salvei ja valasin keeduvee ka peale. Küpsetasin 175-kraadises ahjus 1,5 tundi. Lisandiks tegin spagette, salatina marineeritud kõrvits ja minu üllatuseks ülimaitsvaks osutunud marineeritud õunaviilud.



Küülik osutus nii imemaitsvaks, et mul pole enam kahtlustki, mida tänavu jõululauale panna.

Pitsine kübar

Selle kübara vormimine käis ruttu, kaunistamine võttis aga tükk aega enne kui see õige tunne tuli...ja siis, valmis selline pitsivahus kübarake....

Virsikukeeks

Oh neid traditsioone küll...neid on nii palju, toredaid ja mitte nii väga vahvaid....kuid ometi on nad meil olemas....
Meil on naabritega selline ülimalt vahva traditsioon Jõulude ajal peredega koos istuda, nautida head sööki-jooki, lobiseda-mängida lauamänge ja tunda elust mõnu.
Eelmisel aastal tegime seda natuke teisiti, kogu üritus algas kooskokkamisega, et üks perenaine kogu toidutegemise koormat üksi ei peaks kandma. Igati vahva üritus oli, eks näis, mis sel aastal välja tuleb....

Juba mitu päeva on mind painanud keeksiisu. Täna oli põhjust muude kiirete tegemiste vahel üks kiire keeksitegu ka toimetada. Retsepti võtsin raamatust "Lämpimiä leivontahetkiä". Algne retsept on kirsikeeks, kuna ma kapist kirsikompotti ei leidnud, mugandasin retsepti virsikukeeksiks.



250g võid
2,5 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni riivitud koor
2 spl kompotivedelikku või koort
1 dl virsikuid
2 tl küpsetuspulbrit
4,5 dl jahu

Vahustasin või ja suhkru, lisasin ükshaaval munad, vahustamist jätkates. Lõpuks lisasin kõik ülejäänud ained. Kalla taigen keeksivormi ja küpseta 175-kraadi juures tunnike.
Täna tegin sellest kogusest kaks 25cm pikkust keeksi. Olen täheldanud, et keeks tuleb oluliselt mahlasem kui küpsemise ajal on ahjus ka väike veekausike.
Ühe keeksi viisin külakostiks sõbrannale, teise sõime kodus. Mõlemad kadusid laualt nagu poleks olnudki. Soovitan niisama ja ka jõululauale sobib suurepäraselt.

Piparkoogiaeg on täiega käes

Esimene ports piparkooke sai tehtud juba kuu aega tagasi. Need söödi nii kiiresti, et ei jõudnud isegi fotokat välja võtta.
Täna tegime siis advendiaja alguse puhul uue portsu. Maja tahtis ju piparkoogi lõhna saada, et see õige tunne sisse tuleks. Aknast õue vaadates võiks ju küll juba jõulutunne sisse pugeda....aga no kuidagi ei taha sel aastal hing vedu võtta. Ma ei tea mis see on, nii palju on erinevaid tegemisi, et kuidagi ei jõua veel jõuludele mõelda, kuigi osa neist tegevustest on ka jõuludega seotud. Eks varsti, ma loodan....

Piparkoogid nagu ikka mu enda tehtud ja aastatega väga populaarseks saanud taignast.
Aknad on tehtud monpansjee kommidest. Kirju akna tegemiseks pange aknaavasse mitu erinevat kommi, huvitavama maitsega tulevad näiteks Mynthonist või Hallsi köhakommidest, ka värvi poolest.





Minu taignast küpsetajatele: taigen on pehme, kuid lisajahu ei vaja, pigem pange korraks külma tagasi. Rullige küpsetuspaberil, siis ei pea piparkooke ümber tõstma. Head küpsetamisrõõmu ja ilusat advendiaega!

Üks väike sünnipäevatort

Üle pika aja sai jälle üks rulltort tehtud. Väike ja tagasihoidlik.
Sisuks ricottakreem vahukoore ja punasesõstramoosiga. Biskviit immutatud vaniljepiimaga. Peale martsipan nagu ikka.

Üks punane tarretis

Üks lihtne ja kiire viis lapse soove täita, on vahel endale kappi osta nö hädaabi variante. Kui ikka tuled õhtul hiljem koju ja Sinult nõutakse nüüd-kohe-praegu asju, siis on need tagavarad täitsa teretulnud päästerõngad.
"ma tahan tarretist"- no eks Sa siis saad, aga mitte kohe, vaid paari tunni pärast.
Ja nii ta tehtud saigi.

pakk tarretise pulbrit
4 dl vett
külmkapi marju

Aja vesi keema, lisa pulber ja sega hoolikalt. Jaota kaussidesse ja pista mõned külmad marjad sisse. Hoia külmkapis paar tundi ja anna lapsele, mida ta soovis:-)

.....rullidest said hoopis jõulusemad rullid...

Täna oli varajane äratus, mis sest, et laupäev. Leivad-sepikud ootasid tegemist.
Oi milline ilus vaatepilt avanes, kui ruloo üles kerisin. Nagu muinasjutus, selline kihk oli hüüda, et tõuske ruttu ja tulge vaatama, õues on niiiii ilus..... aga, ma ei hüüdnud, las magavad ennast välja, nad näevad seda ilu ju pärast ka.
Imetlesin veel natuke ja asusin toimetama.
Teised vehkisid pärast kolm tundi õues labidatega, laps keerutas selle talve esimesi suusaringe mööda endist muruplatsi, ehitas tunnelit ja tuli tuppa ilusad punased põsed näöl:-)
Jõulud on tõepoolest tulekul ja hoopis ilusam ja mõnusam on neid selle imeliselt valge lumega koos oodata...ja päkapikud saavad siis oma imepisikesi jälgi jätta, näitamaks, et nad pole meid unustanud...
Eile oli mul veel lootust, et pääsen homme rõdule jõulutulesid paigaldama, täna ma selles enam nii kindel ei ole...eks homme näis. Igal juhul sellel pildil siin peaks olema mu rõdukorv männiokstega, on aga üks suuuuuur lumemüts, täiesti silmili vajunud, üks väike kõrvake veel piilub sealt...




Algselt oli plaanis küpsetada ühed hoopis omamoodi rullid, milles nii soolast kui magusamat maitset, aga võta näpust.... Sai seda soolasemat asja lõunaks ka söödud ja nagu ei olnud enam isu teda ka rulli sees süüa, vähemalt mitte täna. Mis sinna rulli sisse minema pidi....., no jäägu see esialgu veel minu teada, eks kui teen, muljetan siin ka.
Sedakorda sai siis hoopis sellised jõulusema maitsega rullid kokku keerutatud.
Ei midagi keerulist, aega läks ahjus küpsemiseks rohkem kui rulli valmistamiseks. Kui mitte arvestada taigna sulamise aega. Ehk siis:

500g pärmi-lehttaigent
pakk vaniljekohupiima
maitse järgi kondenspiima
natuke vahukoort
nati jahu
1 tl piparkoogimaitseainet

Rulli sulanud taigen, sega täidis ja määri taignale, keera rulli ja lõika tükkideks.
Küpseta 200-kraadi juures kuni on kuldpruunid. Ahjaa, mina armastan viimasel ajal igasugu rulle muffini vormides teha, siis ei valgu täidis mööda ahjuplaati laiali:-)



Et jõulurõõm oleks täiuslik, tehke endale ise küünlaid, mis külmal ajal soojendaksid hinge ja oleksid silmale ilusad vaadata.



Kui hing vajab seestpoolt soojendamist, siis keetke ise glögi.
Näiteks sellist: Alkoholivaba jõuluglögi



Ma natuke mugandasin seda retsepti:

1 liiter vett
400g suhkrut
1 tl kardemoni
2 kaneelikoort
riivitud sidrunikoort
apelsinisukaadi
8 tera nelki

Sega kõik kokku ja keeda u 30 minutit. Kurna ja serveeri. Minu jaoks jäi ikkagi natuke liiga magus, järgmine kord panen veel poole vähem suhkrut, mis tähendab, et ma teen seda veel:-)

Jõulud akna taga

Nii väga tahaks seda aastalõppu veel eemal hoida aga kuidagi vist enam ei saa. Aknast välja vaadates on ju täitsa põhjust juba igasugu kaunistused-tuled-küünlad kapinurgast välja otsida. Ja kalendrisse vaadates ongi ainult paar päeva veel armuaega. Viimased päevad oma tuisutamisega on varesed meie traatidele istuma ajanud ja teleka pildi endaga kaasa võtnud. Ei tea, mida nemad seal jutustavad ja vaatavad. Me siin toas tahaks nagu ka. Või kiiguvad nad seal tuule käes ja naudivad elu?
Igaljuhul olen varsti tehnikapoiste igaõhtune jutukaaslane, naerame ja lobiseme kuniks mu telekal jälle ilusti värvid ja kanalid tagasi, eks näis, kauaks seda jutustamist jagub. Loodetavasti mitte Jõuludeni....

Nami-nami-s on käimas tore kooskokkamine "Põhjamaine "väike jõululaud"". No mitte ei saa enam jõuluteemast mööda vaadata.
Kuigi, selle aasta esimese piparkoogitaigna portsu tegin tegelikult juba oktoobri viimastel päevadel, see oli küll ühe väga toreda inimese palvel, aga ikkagi tehtud.
Nüüd juba suurem hoog sees ja tänavune piparkoogimaja projekt ka juba kuklas tiksumas.
Eelmisel aastal küll lubasin, et säilitan tookordse maja ja sel aastal uut ei tee. No võta näpust, alati minu tahtmised ei loe. Kuum suvi sulatas meie maja ära:-(
No tegelikult ei teagi mis juhtus, kokku ta suvel vajus ja nii see läks. Tuleb tänavu jälle ehitusega tegelema hakata. Lapsel muidugi rõõmu kui palju, päkapikud saavad jälle uue kodu:-))
Niikaua kui maja pole, teeme midagi muud hõrgutavat. Näiteks mõne rullbiskviidi, kuhu sisse paneme ikka seda kõikse paremat kraami. Toorjuust ja vahukoor, punaste marjade moosi jne. Pealt kaunistame sellega, mis pähe tuleb, miks mitte siis näiteks rõhutada punast ja teha selline natuke kingipaelaga tort?
Igal juhul maitses hästi ja lastel läks tähekeste pärast lausa rabamiseks...ikka juhtub, olgu neid tähekesi kui palju tahes, lastele jääb ikka mõni puudu:-))

Soolaleivapeo tort

Viimaste nädalate jooksul olen ühte ja samasse perre teinud kaks torti, sünnipäeva ja soolaleiva-sünnipäevatordi. On tõeline väljakutse teha kaks samasugust torti, mis tegelikult võiksid ju ikka erineda ka. Et maitseks võrdselt hästi aga erineks samas maitseomadustelt tuntavalt.
Sellest esimesest tordist on juttu allpool, seekord rõhusin teemalt rohkem sinna soolaleiva poole. Sellest ka tordi kujundus, mis pidi sümboliseerima Eestimaa viljakat mulda, rohelist haljendavat muru, viljakust sümboliseerivat rukkipead ja sellest tehtud leiba, mis uues ilusas kodus alati laual oleks, natuke looduselapse õnnelikuks tegevat muretust liblikate näol.
Maitselised muutused toimusid biskviidi immutamiseks kasutatud vaniljepiima näol. Vahekreemi koostises kasutasin seekord punasesõstramoosi.
Tordi peale läks lisaks martsipanile ka 200g tumedat shokolaadi ja 20g valget shokolaadi, lisaks veel küpsisepuru.
"Leiva" sisemuses peitus immutatud biskviit, mille vahele oli määritud toorjuustu-vahukoore-moosi-biskviiditükkide segu. Biskviiditükid, need, mis leiva kuju lõikamisest üle jäid.



Tort sai väga palju kiidusõnu, mis tegijale loomulikult südant soojendavalt mõjuvad:-)

Isade-vanaisadepäeva tort

Isade-vanaisadepäeva hommik algas vanaisa ja lapselapse koostöös lipu heiskamisega. No pidulik ja tähtis hetk ikkagi.



Tordiga seekord koostöö väga ei sujunud, ehk siis mul tuli laiskus peale. Plaanisin koogi juba laupäeval valmis teha aga igasugu muud küpsetamised, leivad-sepikud-saiad, viisid kogu energia endaga kaasa ja õhtul kooki tegema hakata, tundus tõeline eneseületus. seekord ei ületanud ka. Tegin hoopis pühapäeva hommikul ja jäin tulemusega minu üllatuseks vägagi rahule.



Biskviit:
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl tärklist
1 tl küpsetuspulbrit

Nagu ikka, vahustasin munad suhkruga tugevaks vahuks, lisasin tärklise ja jahuga segatud küpsetuspulbri, vahustasin veel kuni kõik ilusti tugevas vahus. Valasin ahjuplaadile ja küpsetasin no umbes 8 minutit 180-kraadises ahjus.
Kummutasin suhkruga üle puistatud teisele küpsetuspaberile ja lasin veidi jahtuda. Immutasin vaniljepiimaga ja katsin kreemiga. Keerasin rulli ja lasin külmkapis oma 5 tundi seista.

Kreem:
4 dl vahukoort
2 pakki Philadelphia toorjuustu
silma järgi punasesõstramoosi
vaniljet
maitse järgi suhkrut

Seejärel katsin pealt suhkruga vahustatud vahukoorega ja kaunistasin martsipanilillede ja jõhvikajahuga.
Tulemus maitses kõigile isadele-vanaisadele, lastest ja emmedest-vanaemadest rääkimata.