karu magab talveund.....
Ta muudkui sajab ja sajab ja otsa lõppeda ei kavatse....
Lastel rõõmu laialt, suurematel varsti suur mure, et kuhu see meeletu kuhi panna, ilus on ja tasuta trenni saab ka kõvasti aga no kaua võib tõesti....
Ma pean siinkohal seda kurja "Monikat" natuke tänama ka, mul nii ilus pitskardin aknal ees:-)
Tänaseks muidugi juba kadunud aga neljapäeval-reedel oli küll ilus vaadata.
Pagaripiparkook, pagaripiparkook, pagaripiparkook, pagaripip..... oeh, keel läheb sõlme, aga ikkagi tore, piparkoogid, päkapikud, piparkoogimajad, piparkoogikuusk, piparkoogiküla, nii palju ja rohkemgi veel.
Eelmisel aastal lubasin, et sel aastal ma enam uut piparkoogimaja ei tee. Aga, meie ülimalt mõnus soe suvi muutus toa nii soojaks, et eelmise aasta majake vajus lihtsalt kossdi kokku. Ja sel aastal teemegi jälle uue, laps vähemaga ei lepi.
Mis siis ikka, pea tööle ja kui mõte selge, siis käed käiku.
Kõige esimesena valmis meil hoopis kuuseke, näidiseks Heleni blogi. Minul vormid puudusid, võtsin kasutusele piparkoogivormid. Esialgu oli mul kolm erisuurust vormi, läbimõõduga 3; 3,5; 5,5cm. Asusin siis neid suurendama. Lõpuks sain veel 4; 7,5; 9,5; ja 11,5cm läbimõõduga. Ehk siis seitse erinevat suurust. Tegin igas suuruses kolm piparkooki, kõige väiksemast neli piparkooki.
Glasuuri abil ladusin nad üksteise otsa ja valmis ta saigi. Mulle tulemus meeldib.
Ühe majaga me sel aastal ei leppinud, tegime väikse külakese, kus päkapikkudel tore hullata, lumememme veeretada, karusselliga sõita, kaevukoogul kiikuda ja kingikotte pakkida. Uhke kuuskki väljakut ehtimas.
No comments:
Post a Comment