Mõnus üllatus vihmasesse pühapäeva

Viimaste päevade ilmad on nagu paras loterii. Et kas jõuad enne vihma või mitte. Ootasin täna parajat hetke, et õue oma kõrvitsaid-kurke vaatama minna. Kas on veel miskit või saab katteloorid puhtaks ja talvekorterisse. Omast arust läksin paari kurgi järele aga oh üllatust, tagasi tulin terve hunnikuga. Lisaks veel ka paar suvikõrvitsapojakest, need ju sellisena eriti magusad. Ja kurke-kõrvitsaid paistab veelgi tulemas, peaasi, et külm neid ära ei võtaks.



Suure seeneuputuse lummuses oleme meiegi paar korda metsa põiganud.



Esimesel korral oli sõpradega üks teine üritus külastamisel, kuid korvid olid autos ja põikasime metsa ka. Saak eriti suur polnud aga metsas oli lihtsalt mõnus. Paar päeva tagasi sättisime ennast teadlikult seenele ja ega me seekord ilma ka jäänud. Männiriisikaid korjasime lausa põlvili ja ei läinud just eriti kaua kui korvid täis said.



Viimase käigu tulemus sai nendesse purkidesse pika sorteerimise, kuumutamise, kupatamise, marineerimise tagajärjel.



Ma ei tea teist nii suurt marineeritud seente fänni kui minu laps:-) Juba seente sissetegemise ajal käis nagu kass ümber palava pudru ja palus seeni süüa. No laseks ikka enne purki panna. Täna ma enam survele vastu panna ei jõudnud ja nii me ühe purgikese lahti tegimegi. Kuna Nami-nami-s on parajasti käimas vegan-toitude nädal, siis sõime täna vastavalt sellele.
Ehk siis, kaua oodatud marineeritud seened said lisandiks tatrapudru ja värskelt korjatud kurgi.