Vastlad ja 9.märts
Liuga oli sel aastal veits kehvad lood, panustasime rohkem kuklitele:
Kevad on õues, minge uudistama!
Suvi 2013 - torte ja lihtsalt pilte
Sedakorda juttu ei tule. Õues on suurepärane suvi, naudime seda....
Suvised tegemised talvele mõeldes
No tegelikult ma suvel talvest küll ei mõtle, lihtsalt näpud teevad sellist tööd.
Öeldakse, et tark ei torma. Minu tegemiste juures kehtib see ka aga natuke teise nurga alt vaadates, st tark ei torma sügisel kui ilmad külmad, oma eelmisest talvest räbalaks kantud kasukat parandama. Ta tormab seda parandama juba kevadel, enne kui suveks kappi hoiule paneb! Ja uusi karvaseid soove esitatakse ka juba suvel, et järgmisel talvel oleks mida selga panna.
Siin siis valik selle suve tegemistest:
Viimane kotike läks sünnipäevakingiks lapse sõbrannale.
Heegelnõela ja vardaid sai ka pea iga päev käes hoitud. Nii mõnigi ese valmis vikeldatud, neist ilmselt järgmises postituses...
Kaks sinist kleiti
Vahelduseks eelmise aasta roosadele kleitidele, kudusin selleks suveks sinised.
Nagu suvine taevasina võiks olla.
Muster selle aasta kevadisest "Käsitöö" ajakirjast, seal oli küll pluus aga asi see seeliku osa ise siis välja nuputada pole :)
Minu kleit on kootud alt üles.
Lapse sooviks oli, et seeliku osa oleks laiem, et keerutada ka saaks. Kudusin siis vöökohast ülespoole tulbimustrit, seelikuosa on kootud vööst allapoole.
Materjal 100% puuvilla.
Iiriste ilu ja võlu
Nad on õrnad, ilusad, isepäised, võiks öelda, et lausa kuninglikud.
Kellel iirised aias, see tahaks neid aina juurde. Pealegi, neil on ka praktiline võlu, nad õitsevad omas järjekorras, seega saab nende ilu nautida pikka aega.
Panen nad siia õitsemise järjekorras:
Lilla
Kollasekirju
Kollane
Tume
Valge
Helesinine
Sinisekirju
Need seitse kaunistavad sellel aastal meie aeda, näis kas järgmiseks aastaks õnnestub veel miskit huvitavat juurde saada.
Ilusat suve!
Konnapreili
Selle konnapreili omanikuks sai meie naabritüdruk, kes on tõeline konna fänn. Nüüd on tal täitsa oma konnapreili, keda võib vabalt tasku pista ja kasvõi ööseks kaissu võtta.
Lihtsalt sinine
Selle lihtsa kübara tegin ühele väga toredale vanaprouale. Värv on just see, mis toob sinise silma veelgi rohkem esile.
Teinekord piisab vähesest ehk lihtsuses peitub võlu.
Jänkuke
Sattusin ka selle konksu otsa. Õigemini, vaadates FB-s teiste tegemisi, avastades, et paljusid on sel kevadel haaranud heegeldamise tuhin, pidin minagi proovima. Mitte, et ma muidu ei heegeldaks, koon ja heegeldan kogu aeg. Ikka on mitu asja korraga käsil, et kui üks parasjagu ära tüütab, on teine või kolmas kohe vahelduseks võtta.
See jänkuke sai aga tehtud ka muul põhjusel. Laps sai sünnipäevakutse ja kingiideed polnud. Ja siis ta tekkiski.
Üks väike särasilmne neiu sai endale sellise jänku.
Sünnipäevalapsele väga meeldis, ja mis saab rohkem südant soojendada kui lapse siiras rõõm.
Tegemine ise pole üldsegi keeruline. Võimalik, et nii mõnigi tüdruk leiab edaspidi oma kingikotist minu tehtud loomakese.
Seemned, taimed, viljad
Täna, 13.märtsil läksid kookosturbatableti sisse:
Baklažaan nimega Striped Tonga - 4 seemet, 2 esimest tärkasid 27.märts, kolmas 29.märts.
Lisaks veel põld-võõrkapsas ja liivsinep, mõlemad lihtsalt külvimulda. - Esimesed rukolad tärkasid juba 15.märts, liivsinep 16.märtsil.
Täna, 7.märtsil said kookosturbatableti sisse järgmised seemned:
Tomatid
Yellow pearshaped - 2 tk - esimene seeme kerkis 18.märtsil, teine 20.märtsil. Pikeeritud mõlemad 26.märts.
Venus - 2 tk - esimene seeme tärkas 19.märtsil, pikeeritud 26.märts.
Vilma - 2 tk - esimene seeme tärkas 17.märtsil, teine 24.märtsil. Esimene pikeeritud 26.märts.
Benito - 2 tk - esimene seeme tärkas 19.märtsil, teine 20.märtsil. Pikeeritud mõlemad 26.märts.
Tolstoi - 2 tk - esimene seeme tärkas 17.märtsil, teine 24.märtsil. Esimene pikeeritud 26.märts.
Lemon boy - 2 tk - Esimene taim pistis pea mullast välja 14.03 ja teine 16.märtsil. Pikeeritud mõlemad 26.märts.
Tiny tim - 2 tk - mõlemad seemned tärkasid 17.märtsil. Pikeeritud mõlemad 26.märts.
Paprikad
Trapez - 6 tk - esimene tärkas 21.märtsil.
Rokita - 4 tk - esimene tärkas 21.märtsil.
Oda - 2 tk
Hõissa vastlad!
Hõissa vastlad tõepoolest, vaatamata meie tormisele-lörtsisele ilmale oli meil täna väga tore hommikupoolik
Viimsi Vabaõhumuuseumis.
Lastele räägiti vastlapäeva kommetest ja tegemistest, elust-olust talus talvel.
Iga laps sai endale ise vastlavurri meisterdada...
vastlakukleid süüa ja soojenduseks kuuma teed rüübata.
Peale kehakinnitust katsuti jõudu pulga abil..
..meisterdati korralik õlenukk, mis siis üheskoos metsa otsustati viia.
Keerutati üheskoos kelgukarussellil, ka õpetaja saadi kelgule.
Vastlaliugu lasti ühiselt suurel linoleumist "kelgul"
Ka nii võis suures keerutamise tuhinas juhtuda :)
Lõpetuseks saime pai teha nendele suurepärastele, esimesest silmapilgust südantvõitvatele kelgukoertele.
Kuna minu laps keeldus kategooriliselt söömast hernesuppi, oli meie menüüs täna hoopis sealihaga hapukapsasupp ja muidugi vastlakuklid.
Seda korda siis toorjuustu-kirsimoosikreemiga ja lihtsalt vahukoorega, kuklid ise safrani ja kardemoniga.
Lastele meeldis ja mulle ka, nii et üks igati tore päev oli!
3 mütsi, kolmed säärised, ühed kätised ja kolm käepaelakest
Viimasel ajal on saanud natuke näputööd teha, mõned asjad on veel pooleli ja
pikk nimekiri peas, mida veel teha tahaks.
Tegelikult on see talv kuidagi eriti kurnav ja väsimust tekitav. Mõtetes tahaks
teha palju-palju rohkem kui tegelikkuses jõuan. Kevadet tahaks!
Aga siin nad siis on, Kõigepealt mütsid ja minu esimene kätiste paar.
Sinine ja must ja .... no läheneva aastapäeva raames võiks ju valge olla aga võta näpust, hoopiski punane :)
Valged on hoopis säärised, neid tegelikult kaks paari, emale ja tütrele
Laps tellis teise paari veel, teksade peale tõmbamiseks
Lõpuks veel kolm käepaelakest, esimest kantakse igal pool, hea kui uneajaks ära taibatakse võtta, viimane läks aga koos šokolaadiküpsistega sünnipäevakingiks.
Karvasemaid tegemisi
Veidi hipiliku suunitlusega kotike, mida saab kanda käevangus ja ka üleõla.
Pealt käib kinni nööri ja stopperiga.
Mõni lühemat sorti jakike:
Ja siis pikemaid ka:
Must kübar
See kübar on vist juba kolm korda minu käest läbi käinud ja iga kord endale uue näo saanud.
Sedakorda siis sellise.
Teri, neid tarkuse omi, siit ja sealt
Juba kooli ajal oli mul oma retseptikaustik, kuhu kogusin erinevaid retsepte paljudest allikatest. Saatest "Kiika kööki", ajakirjast Burda, kohati igavene tegu, et neist saksakeelsetest ainetest aru võiks saada. Meil ju selliseid asju poes ei müüdud. Mõnest ajalehe veerust, toredatelt tädidelt külas olles jne.
Praegugi kasutan seda kaustikut vahel kui mõnda erilist retsepti vaja on. Juhtusin mõni päev tagasi teda niisama sirvima ja leidsin hulganisti tarkuseteri, mida olen sinna vahelduseks kirja pannud. Mõtlesin, et tänapäeva interneti ajastul võiksid need ju siingi olla, arvuti leiab rohkem kasutust ja ehk jääb kellelegi teiselegi üht-teist kasulikku silma.
Teri on nii köögis toimetamiseks kui muidu majapidamises vajalikku.
Niisiis, alustame:
***
rukkikleiba ja saia ei ole soovitav hoida koos, see rikub nende maitset
***
piimanõusid pestakse algul külma, seejärel kuuma veega
***
hoidke nuge teistest metallesemetest eraldi- kokkupuutumisel kahvlite ja lusikatega tera nürineb ja vajab sagedast teritamist
***
uut praepanni tuleb enne kasutamisele võtmist rasvaga kuumutada ja seejärel soolaga üle hõõruda
***
uusi lillepotte leotatakse enne kasutamist mõni tund, et nad vett täis läheksid, muidu imavad nad lillemullast kogu niiskuse endasse
***
kartuli maitse parandeb kui keetmise ajaks lisada vette paar küüslauguküünt
***
et külmast näpistatud kartulite magusat maitset kõrvaldada, hoidke neid enne külmas vees ja siis pange keevasse vette ning lisage lusikatäis äädikat
***
kartulipüreele ei tohi lisada külma piima, see muudab pudru sinakaks ja rikub maitset
***
soolast suppi saab magedamaks muuta kui sinna panna tooreid kartulilõike. Enne supi laualeandmist peab need muidugi välja korjama
***
kurgid vajavad eriti hea struktuuriga mulda, seetõttu sobivad eelkultuurideks seller, kartul, uba, tomat, salat ja spinat. Kapsas ei sobi. Iseenda järel tohib kurk alles nelja aasta pärast korduda
***
mutt ei söö taimede ja puude juuri - ta ei ole taimetoitlane. Mutt ajab vaid käikusid
***
aeduba on külmaõrn köögivili, juba lühiajaline temperatuuri langus kuni +3C-ni kahjustab taimi
***
tigude peletamiseks võib taimede ümber raputada kuuseokkaid, puutuhka, aganaid või midagi muud kuiva ja torkivat
***
praadimisel kala ei lõhna kui praadimisõlisse panna toore kartuli viile
***
toore kartuli mahlaga saab ravida ekseeme, põletushaavu, konnasilmi, nahapõletikke ja vinne. Kooritud kartul riivitakse peene riiviga, saadud mass määritakse mitmekordsele marlile ja mähitakse haigele nahale. Kahe tunni pärast võetakse kartulimass ettevaatlikult ära
***
villaste esemete pesemiseks kasutatakse paari toorelt riivitud kartulimahlaga keedetud vett. Vedelik peab pesemisel olema leige
***
toore kartuliga saab vaskesemeid läikima hõõruda ja kõrvaldada sõrmejälgi lakitud pindadelt
***
kartulid ei lähe keetmisel sinakaks kui enne keetmist panna vette veidi äädikat
***
kartulid küpsevad ahjus kiiremini kui neid on enne hoitud 10 minutit kuumas vees
***
kartulipuder on eriti maitsev kui sellele otse enne lauale toomist lisatakse vahustatud munavalge
***
uksehinged ei kisenda kui neid hõõrutakse hariliku musta pliiatsiga. Kui kapiuksehingi seebiga määrida, käivad need tasa
***
pärast sibula lõikamist hõõruge käsi keedetud kartuliga, lõhn kaob
***
soolast sööki saab magedamaks kui sööginõule asetatakse mõneks minutiks rätik, millele on puistatud veidi jahu
***
munavalge vahustub kergesti kui lisada veidi sidrunimahla
***
kõrbenud piima lõhn kaob kui kuumale pliidile kallata mõni tilk äädikat
***
piim ei kee üle kui keedunõu siseserva määrida võiga
***
katkise koorega munadele lisada keetmise ajaks keedusoola või äädikat, siis ei voola munavalge koorepragudest välja
***
kärbeste peletamiseks toast või köögist asetage aknale kausike äädikalahusega
***
kui liimi pole kodus käepärast, lööge munavalge vahule ja laske siis uuesti veelduda
***
kirves püsib terav kui teda vahetevahel hõõruda parafiiniga
***
pehme puidu saagimist hõlbustab sae määrimine õli või mageda searasvaga. Kõva puidu saagimisel aitab petrooleum
Kas see kõik ka tänapäeval kehtib, ei tea, aga proovida võib ikka :)
Maa ja ilm
Mõelda, milline ajastus! Just täpselt XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" avalöögiks avas oma õie minu esimene rukkilill! Nii südantliigutav...
Aga siin siis pidu ise, rohkem pildis siiski:
Otsisime lapsega Hr Ernesaksa, polegi, lõpuks leidsime. Päris tugev teine, et jõuab niipalju noori turjal kanda :)
Koorid kogunevad...
...väiksed tantsijad ka...
...tuli liigub esialgu küll vales suunas...
...kuid siis...
...kaheksa rõdu, tsipake veel ronimist ja nii see tuli laulda-tantsida saabki.
Tõeliselt meeliülendav hetk.
"Minu päralt on terve ilm,
minu oma on üksainus maa.
Siin on kõike maa ja ilm -
sellest rohkem ju olla ei saa!
Minu päralt on terve ilm,
minu oma on üksainus maa!
Mul on aega maa ja ilm
seda tunda ja tajuda...."
Sõnad Viiu Härm, muusika Olav Ehala
Lõpuni saate kuulata laulupeol.
Eilse õhtu lõpetuseks jalutuskäik kodu poole, mille saatjaks imeline päikeseloojang.
Üks tähtsam pidu - pulma-aastapäev
Ja nii nad ongi üle kivide ja kändude, mäest üles ja mäest alla, rõõmus ja kurbuses, heas ja halvas, õnneks ikka veel koos. Juba 40 aastat!!!
Uskumatu, kuid tõsi. Tehke järgi, kellel see võimalus on antud.
Külalisi-pidulisi kostitati seekord avapauguks šampuse ja juustuvalikuga, lisaks värsked kodumaised maasikad ja natuke kaugemalt pärit murelid-viinamarjad.
Põhiroaks koduses suitsuahjus küpsetatud kana, köögiviljasalat, murulaugukaste, redisesalat, seemne-pähklileib ürdivõiga, ciabatta, joogiks valge või punane vein, lastele mahl.
Ürdivõi retsept:
100 g taluvõid
6-7 lehte värsket salveid
4-5 lehte sidrunmelissi
meresoola
Lase võil toas pehmeneda, lisa peeneks hakitud salvei-melissi lehed ja sool. Sega ja pane külmkappi maitsestuma. Enne serveerimist lase toas pehmeneda.
Magusaks oli minu tehtud Manhattani toorjuustutort ja Narva kohvikust tellitud kringel, väga maitsvad ja rohkelt kiidusõnu pälvisid mõlemad.
Kohvile lisaks kaugelt Kanadamaalt toodud jäävein, konjak, mahl.
Pruutpaar tellis kingiks midagi püsivat ja kaunist aiailuks. Said siis ühe uhke rododendroni ja valge pihlaka, et ikka kummalgi oleks oma, mille eest hoolt kanda :)
Jõudu ja jaksu, eelkõige tervist, ega see 50 ka enam kaugel pole!
Roosa tüdruk
Ühel ilusal talvepäeval tekkis mõte: lapse lõpupeoks peaks talle kleidi ise tegema. Mõeldud-tehtud, valisime mustri, kleidi värvi, suundusin poodi, ostsin niidi ja nii see tehtud saigi. Aega läks paari nädala jagu õhtuid ja valmis ta saigi. Lõpptulemus selline.
Soengu tegime ka, ikka piduliku :)
Kui aus olla, siis on neid kleite lausa kaks, üks väiksem lapsele, teine suurem emmele.
Kevad ja pühad
Lõpuks ometi on see valge ollus läinud ja kevad tuleb mühinal. Nii tore on jälgida värvilist õitemerd, liblikaid, sitikaid-mutukaid.
Meie kodujões on vesi parasjagu niipalju tõusnud, et päris kuiva kehaga läbi ei pääse. Eile toimus siin üks Xdream seiklussarja etapp, meile kui pealtvaatajatele oli üsna lõbus vaadata kuidas jooksjad nabani vees oma piiksu püüdsid, samal ajal kanuudega võitlust pidades. Viimased jahtisid ju ka seda sama väikest ruudukest, kust punane tuluke järgmisele punktile täpikese tegi.
Pühadeks sai seekord mune värvitud sibulakoorte ja mustsõstardega, viimased mingit eriti tugevat värvi ei tekitanud, omapärased jäid siiski.
Imelisele ilmale ei suutnud vastu panna ja köögis toimetamise plaanid jäid seekord enamuses teostamata. Avasime hoopis grillihooaja. Sai nii jogurti-mustsõstra marinaadis veiseliha kui klassikalises marinaadis lammast. Kõrvale salatit ja keedukartulit. Pilti ei jõudnudki teha, toit kadus nagu nõiaväel.
Magusaks sai paar väikest pashat tehtud, üks külakostikski viidud.
Suure Reede hommikuks tegime lapsega Nami-namis palju kiita saanud moosimusisid.
Ja ilma beseeta ei saa ju ka. Selleks puhuks sai pashateost üle jäänud munavalged väikesteks Pavlovateks meisterdatud.
Lilla kübar
See lilla kübar on minu käes tegelikult korra juba olnud. Nüüd tegime talle uuenduskuuri ja muutsime kaunistust uhkemaks. Uskumatult raske on seda kübarat aga pildile saada nii, et tema sügavlilla toon ka sellisena fotole jääks. Päriselus on tema värv ikka kordi ilusam, siia panen ta pigem kaunistuse pärast. Et endale täpselt meelde jääks.
Esimesed algusest lõpuni...
See ilus leopardiks maskeerunud jänku on minu esimene algusest lõpuni ise tehtud jakike.
Sellest hallist naaritsast pidi alguses saama hoopis teistsugune vest, töö käigus selgus, et nahka on piisavalt ja muid abivahendeid kasutama ei peagi. Need jätame kellelegi teisele, idee on selleks korraks riiulile ootama jäetud. Lõpptulemus siis selline.
Punane kleidike...
Meie lasteaia lapsed osalesid Tallinna X laste- ja noorte teatrifestivalil "Kanutiaia Kann". Esitamisele läks õpetaja Viive kirjutatud näidend "Peegli Ülikool".
Üheks tegelaseks näidendis oli päris eakas nukk, kel aastaid üle 40-ne. Esimeseks debüüdiks sai siis meisterdatud ka väike kleidike. Kes siis ikka tahab vana, siit-sealt plekilise ja üsna väsinud moega kleiti esietendusel kanda. Mõeldud-tehtud. Laps valis kleidivärvi ja mina heegeldasin valmis. Kaunistuseks sai mõned hõbetäpid ka, et peegliteemaga kokku sobiks.
Saapad on ka minu õmmeldud, no ikka vääääga ammu, siis kui ise laps olin.
Etendus ise oli vahva ja õpetlik, tänud õpetajatele ja muidugi lastele, kes vapralt vastu pidasid!
Kõlama jäi õpetus: "Kõik mis teed, teed endale!"
Vastlad
Selle aasta vastlapäeva laual olid:
hernesupp
ja muidugi vastlakuklid traditsiooniliselt vahukoorega. Natuke teistmoodi ehk vaarikamoosise vahukoore ja martsipani täidisega tegin ka, neid pildile jäädvustada ei jõudnudki.
Ja vastlaliug sai mõnusalt pikk
Karusnahast mütsid-kotid-muhvid-kasukad
Ma nüüd natuke eputan oma töödega taaskord:
Üks peapael rebasest:
See mütsike käis käsikäes kasukaga (viimane pole minu tehtud):
See must mütsike läks komplekti koos muhv-kotiga, mis on selline klapiga kott, mille klapi sisse on peidetud ka muhv nö kaks-ühes.
Punarebase vest:
Siniseks värvitud hõberebasesall:
ja samast nahast vest ka:
Naaritsast muhv lapsele mis käib paelaga kaela:
Naaritsast kotike:
Naaritsasall:
Selleks korraks aitab ka :-)
Heegeldatud suvekotike
Käsitöö on minu hobi olnud niikaua kui ma mäletan, praegusel ajal on hobi ühendatud igapäevatööga ja see on ju igati tore.
Sõbranna sünnipäevaks ja veel selliseks ümmarguseks tähtpäevaks, heegeldasin talle tema enda soovil ja värvivalikul suvekotikese. Sisse läks vooder ja lisaks nööbile on klapi all peidus ka lukk, et ikka turvalisem oleks.
Valmis teine rõõmuga ja loodetavasti leiab suvel palju kasutust.
Jõulud 2010
Panen siia kirja meie selle aasta Jõulumenüü, et oleks järgmisel aastal hea meenutada.
Eelroaks
Alustasime kuuma glögi, minu jõululeiva, hanemaksapasteedi ja sinna juurde kuuluvate moosidega saiaviilul, näksimiseks veel pähkleid-mandleid-piparkooke, mandariine
Põhiroaks maitsev küülik ja sama hea lammas, ahjukartulid, marineeritud seened-kurgid-kõrvits, kapsas, tomati-fetajuustusalat
Magusaks erinevad trühvlid, beseerull sidrunikreemi ja mustasõstraga, Budapesti rulltort, lastele jäätis
Jõime veini, morssi, kohvi ja teed.
Kõik oli väga maitsev ja kõht sai mõnusalt täis. Aitäh!
Pitsine kübar
Selle kübara vormimine käis ruttu, kaunistamine võttis aga tükk aega enne kui see õige tunne tuli...ja siis, valmis selline pitsivahus kübarake....
Kootud mütsid
Näpud hirmsasti sügelevad igasugu asju tegema, kahju, et ööpäevas nii vähe tunde on, sest lapsega tahaks ju ka tegeleda ja erinevaid toite vaaritada ja käsitööd teha ja no magamiseks peab ka tunde jääma. Selles postituses siis mõned kootud mütsid.
1. Tumeroosa - müügiks:
2. Valge - müügiks:
3. Punane mummudega - samuti müügiks:
Ja kui ma kunagi rikkaks saan :-)))), siis lähen ostan endale korraliku fotoaparaadi, käin fotokursustel ja hakkan paremaid pilte siia postitama:-)
Unistada ju ikka võib, eksole......
Karusnahast mütsid
alvel kõik kübarat ei kanna, tahaks midagi soojemat pähe. No siis teeme karvaseid, need on mõnusad soojad ja sobivad hästi näiteks kasuka juurde.
1. Naaritsabarett - tellimustöö:
2. Naaritsamüts - tellimustöö:
3. Nugise rätik - tellimustöö (pole just kõige õnnestunumad fotod):
Kübarad
Vahepeal ikka saan neid valmis ja unustan siia postitada:-)
Üritan siis nüüd oma viga parandada.
1. Lilla- suur ja lai, ema sõbrannale:
2. Punane - ema sõbrannale:
3. Pruun - müügiks:
Kaks kotikest
Paar sünnipäevakingitust ka:
1. värvitud jänesenahast naabritüdrukule:
2. lambanahast sõbrannale:
Sibul ja "sibul"
Meil juhtus väike apsakas. Kõik sai alguse lasteaia Sügislaadalt. Iga-aastane tore traditsioon lõppes meie jaoks sel aastal haiglavoodis. Miks?
Laada jaoks toob iga laps (ehk lapsevanemad) midagi isetehtut-küpsetatut-kasvatatut. Kõik pannakse ühisele lauale ja juurde sümboolsed hinnad. Müügist saadud raha läheb rühma kassasse. Väga tore.
Sel aastal olid meie laual müügil ka punase tulbi sibulad. Ilus silt juures ja puha. Minu teada keegi ostis ka mõned.
Hiljem kui laat juba lõpukorral, enamus rahvast läinud, aitasin veel viimaseid asju tuppa viia. Võtsin, mis kätte mahtus, laua viis ühe tüdruku isa. Laua pealt aga tõsteti kõrvale tulbisibulad, mille silt oli juba nende juurest lahkunud. Minu laps jäi õue asjade juurde...
Tulime koju, toimetasime rahulikult. Äkki, nii umbes paar tundi hiljem, teatas minu laps, et ta sõi lasteaias, seal õues, mind oodates, ühe sibula. Mis sibula?!?! No selle, mis seal pingi peal korvi sees oli. APPI!?! SEE OLI JU TULBISIBUL?!?!
Asusin ruttu uurima, et millega tegu. Kas on mürgine jne. Helistasin perearsti nõuandetelefonile, sealt vastati külma rahuga, et tulbisibul ei ole mürgine. Samal ajal internetist otsides sain vastuseid hoopis vastupidise kohta. Näiteks Eesti Looduse lehel on kirjas: "Eksitavad on teated tulbisibulate söödavuse kohta. Õige on see näriliste puhul, kellele tulbi mürkained ei mõju. Et hiired söövad meeleldi tulbisibulaid, puutumata nartsisse ega püvililli, ei tähenda, et tulbid oleksid vähem mürgised. Tegelikult sisaldavad tulbid mürkaineid, mille toime on võrreldav Euroopa kõige mürgisema taime käokingaga. Kui taimemahla satub kätele, võivad tekkida välispidised nahakahjustused."
Kusagilt lugesin veel, et "selle aja peale, kui sümptomid avalduma hakkavad, on arstiabi juba hilinenud". Mul tekkis paanika. Tõsiselt.
Helistasin Lastehaiglasse. Sealt teatas valvearst, et tema ei tea, kas tulbisibulad on mürgised või mitte. Ja kuna söömisest on juba paar tundi möödas, siis ei aita ka maoloputus enam! Igas tahes soovitas ta meil kohale tulla, et ta niikaua uurib asja. Sõita Piritalt Mustamäele õhtupimedas ja tihedas vihmasajus, peas vasardamas kõige jubedamad mõtted, no see ei olnud tõesti eriti mõnus liiklemiskogemus. Tundus, et kõik liiguvad nagu teod, kõik valgusfoorid näitavad punast ja teekond on vähemalt mitu tundi kestev. Lõpuks olime siiski arstide juures.
Vastuvõtu tädi pani meid istuma ja ootama, nagu ikka. Temal ju aega küll ja rohkemgi veel, täita mingeid arvutivärke, rääkida mitu telefonikõnet jne jne. Tahtsin karjuda, et lubage meid juba arstile!!! No lõpuks, kui olime kraaditud ja nimi kirja saadud, jõudsime arsti ukse taha. Sees õnneks kedagi polnud, nii et saime üsna kohe kabinetti. Tädi rõõmustas, et "oi, nii ruttu jõudsite". Tema oli vahepeal ühendust saanud Mürgistusteabekeskusega (tel 16662) ja sealse info kohaselt on tulbisibulad mürgised küll. Süda hakkas peksma veel kiiremini kui ta seda siiani oli teinud. Siiski, polevat nad surmavalt mürgised, eriti väikeses koguses söödult. Oeh, natuke kergem. Aga, võivat tekitada limaskesta turseid, hingamisraskusi, iiveldust ja oksendamist, peavalu. Kuna maoloputusest poleks enam mingit kasu, siis kirjutati meid haiglasse sisse, intensiivpalatisse jälgimisele. Nutva lapse külge pandi erinevad andurid. Siis kästi ära juua topsitäis lahustatud sütt. No nii kui see tops tühjaks sai, sama kiiresti see ka välja purskas. Kõik kohad olid musta löga täis. Kaasaarvatud riided, milledele vahetusvarianti muidugi kaasas ei olnud. Läksime ju kodunt sellise kiirusega, et peale rahakoti polnud midagi kaasas. Sanitari ootamine võttis ikka oma 10 minutit. Koristamise ajal sai laps kuulda kui nõme ta on, et ta nutab. Haiglas olevat palju väiksemaid lapsi, kellel polevat ema käepärast, kellel polevat palatis telekat, polevat midagi. Aga nemad ei nuta, mida sina siin nutad, lõpeta kohe ära!
Haiglarahu huvides olin lihtsalt vait ja pigistasin käed lapse kõrvadele, kuigi oleksin tahtnud karjuda, et teil pole õigust siin tänitada midagi. Laps oli niigi õnnetu, et söögisibula pähe tulbisibulat sõi ja süüdistas ennast kui rumal ta ikka on.
Lõpuks läks kõik hästi. Kõik elundid töötasid normaalselt ja mingeid kõrvalmõjusid ei tekkinud. Õnneks!! Järgmise päeva lõunaks saime koju.
Siit moraal, kõigil, kellel kasvavad kodus sibulat-küüslauku armastavad lapsed, hoidke mittesöödavad sibulad kindlas kohas, et keegi neid suhu ei pistaks. Muide, tulbisibulal polevat üldse eriti mingit maitset! Ärge igaks juhuks proovima hakake!
Kübaraid
Üheksa ametit, kümnes nälg. Nii nad räägivad. No ma loodan, et nii hull see lugu nüüd ka ikka ei ole. Igal juhul käisin ja õppisin endale veel ühe ameti, ei teagi mitmenda:-)
Tulemus on selline:
Kellel tekkis huvi neid kübaraid lähemalt vaadata-katsuda-pähe sobitada, andke endast märku.
Kloostripäev ja "Parima koduleiva küpsetaja tiitel"
Täna toimus Pirita kloostris meie jaoks juba ei tea mitmes Kloostripäev. Sel aastal langes see kokku rukkamaarjapäevaga. Sellega seoses olid igati oodatud koduleivapakkujad nii müüjatena kui ka osalejatena võistluses "Parim koduleiva küpsetaja". Müügist ma ise osa võtta ei saanud, küll aga otsustasin osaleda võistlusel. Selleks puhuks küpsetasin neli erinevat leiba:
lihtne rukkileib
seemne-pähklileib
liha-juustuleib
seeneleib
Meie pere ja paljude teistegi lemmikuks on juba ammusest ajast seemne-pähklileib.
Pikemat aega oli plaanis katsetada seeneleiba, nüüd tundus õige aeg olevat.
Leiva sisse läksid praetud kukeseened ja sibul. Ja no väga maitsev leib sai. Kindlasti teen seda ka edaspidi vahelduseks seemneleivale.
Võistlusest. Mis seal ikka palju rääkida. Võitjaks osutusin MINA!?!!! Täpsemalt minu seemne-pähklileib!
Nii, et palju õnne mulle!
Nii hea tunne on, et ka teised minu leivast rõõmu tunnevad ja seda kõrgelt hindavad!
Ilus päev täna, mis päädib teatriga Viimsis, edasi..... mine tea, mis kõik veel....:-))
Vahvad peavõrud
Natuke fantaasiat ja siis nokitsemist, lõpptulemuseks valmis kaks toredat peavõru. Üks õrna lilleõiega, teine köögitoimkonnas olevale kokapreilile:-)
Üks kollane ja kaks roosat
Lisaks tortidele-kringlitele olen sel nädalal ka mütse praeguseks lausa kolm valmis saanud. Üks kollane ja kaks roosat. Mul tekib juba selline Figaro siin-Figaro seal tunne. Pole hullu, seni saan hakkama:-)))
Siin nad on:
Kübarake või ikkagi müts?
Mõnikord hakkad tegema üht, valmib aga hoopis teine. Tulemus sõltub kandja soovidest ja nii ongi hea.
Mütsid, ikka mütsid
Oehh, muudkui vikelda ja vikelda, eks midagi saab ikka valmis ka. Näe, terve ports juba olemas:-)
Kirju-mirju lihtne mütsike, värv ise juba vahva, mis siin ikka lisada:-)
Oranž on ise juba selline tore värv, et talle eraldi mustrit polegi vaja, hästi lihtne variant.
Siin üks lilla mütsike, mis sai tegelikult juba ammu valmis aga ootas oma aega viimistluse osas.
Moonid
Minu oma moonipere ütleb rõõmsalt "tere-tere" :-))
Tegelikult sai neid kaunistuseks tehtud ja ilmselt tuleb veel teha.
Papud ja mütsike
Kallis sõbranna sai vahepeal ühe lapse võrra rikkamaks. Väiksele poisile sai katsikukingiks tehtud papud ja mütsike. Ega siis mehed palja pea ja varvastega saa olla:-))
Kollane ja oranž mütsike
Eelmisel nädalal sai natuke katsetatud erinevate mustritega.
Kirju mütsike
Neid mütsikesi valmib nagu seeni pärast vihma, siin veel üks variant.
Tantsime?
Vahel ikka juhtub, et algselt plaanis olnud asjast tekib töökäigus teine, ja lõpptulemusena tuleb hoopis kolmas:-)) Pole hullu, ikka juhtub.
Tore on see kui emme vaikselt tegutseb ja siis kui tütar külapealt koju jõudes küsib, et "kes mu nuku niiiiii ilusaks on teinud?", teeb südame rõõmsaks küll.
Tulemus on selline:
Kuulates Raveli "Bolero"t ja vaadates seda pilti, tekkis küsimus: "Tantsime?"
Valge ja punase maagia
Mis teha, punane on ja jääb minu lemmikuks, olgu kasvõi imeväheses koguses.
Kui kellelgi on tuttav väike preili, kes tahaks sellist kanda, andke teada. Niikaua imetlen ise oma kätetööd:-)
Kevad-suvine barett
Viimasel ajal sõrmed kohe sügelevad midagi tegema. Aprillikuu Pere ja Kodus olid vahvad mütsid, eks võtsin siis kohe esimese ette. Kui tegu veel poolepeal, teatas laps, et tema tahab seda endale. Kui barett valmis sai, siis arvas, et temast ikka kandjat ei ole. Nii, et kui keegi soovib, siis on täiesti võimalik see endale lunastada:-)
Lihavõttepühade kaunistus
Ühedki pühad ei saa ometi mööduda ilma toa kaunistamiseta. Meie kööki ehib selline nikerdus.
Ja laua peal sedakorda sellised kirevad munad.
Pooled neid lapse, pooled emme värvitud.
Munatopsid
Sel nädalal sai lisaks köögis toimetamisele ka ohtralt käsitööd tehtud. Siin meie uued munapeekrid ootamas, millal ükskord munad värvitud saaks.
Heegeldatud korvike
Lihavõtted on kohe ukse ees. Tuba tahab kaunistamist. Kindlasti on ühed värvikamad kaunistused värvitud munad ise. Selleks, et neid oleks kuhugi panna, heegeldasin ühe väikse korvikese. Laps tegi viltimistehnikas tibud ja lilled ka juba valmis:-)
Mütsid
Koos kevade tulekuga on mind nakatanud käsitöö pisik. Olen seda asja ju tegelikult palju-palju elus teinud. Lihtsalt viimasel ajal pole ammu vardaid-nõelu peos hoidnud. Nüüd siis sai jälle pihta hakatud. Tulemused on siin.
Esimese mütsikese sai endale lapse nukk. Teise tüdruk ise. Ideid on veelgi, loodan, et aega ka, et neid teostada.
Lillepoti "ümbrispott"
Eelmisel aastal sai sõbrannale sünnipäevaks tehtud selline kingitus:-)
Räätsamatk Põhja-Kõrvemaal
Matkaseltskond kogunes kokkulepitult kell 12.00, Pillapalus. Seal jagati meile säärised ja räätsad.
Seljakottidesse paigutati termosed. Siis võis matk alata.
Esimesed jäljed lumel kuulusid valgejänesele, järgmised kärplasele. Edasi läks meie teekond ikka mäest üles ja mäest alla, tutvudes erinevate nähtuste ja metsaoludega.
Turnisime oosidel ja müttasime Püüsaare rabas.
Kohtasime ilvese jälgi
ja tedre omi.
Rebase, põdra ja kitse jäljedki jäid meie teele. Rabasaarel tegime peatuse ja kinnitasime keha maitsva seljankaga. Juua saime suhkruga teed ja sinna kõrvale präänikuid ning komme. Loomulikult ei saanud ma ju matkale minna, ilma, et poleks midagi kaasa küpsetanud:-) Minu poolt siis mustikamuffinid (retsept võetud www.toidutare.ee).
Kõhud täis, jätkasime matka rabasaarel. Sealt uuesti tagasi rabasse, kus kõndimine muutus järjest raskemaks. Lapsed olid vähemalt iga kümne sammu tagant pikali lumes. Ühel tüdrukutest tulid räätsad kogu aeg jalast ära, vaeseke!
Üks mees sai endale värsked vuntsid,
ja teine jäi lumesõjas lastele alla....
Kokkuvõttes kõndisime maha 5 km, ajaliselt kulus üle kahe tunni käimisele ja natuke alla kahe tunni seismisele (giidi kuulamisele ja söögipausile).
Oli tore laupäev puhtas looduses Eestimaa ilu nautides. Suured tänud Triinule, kes meid juhtis ja meile tarkusi jagas. Kellel huvi sama asi ette võtta, vaadake www.360.ee